1959 AD - 1989 AD

Eesti NSV-s korraldati esimene rahvaloendus 1959. aastal. Selle järgi elas Eestis 1 197 000 inimest. Edasised rahvaloendused näitasid rahvaarvu kiiret kasvu: 1970. aastal 1 356 000 inimest, 1979. aastal 1 466 000 inimest ja Nõukogude aja lõpus 1989. aastal 1 566 000 inimest. Selle kasvu põhjuseks oli sisseränne Nõukogude Liidu teistelt aladelt. Eesti põlisrahvastiku iive püsis rahvastiku taaste piiril ning XX sajandi esimesel poolel tekkinud demograafilise ülemineku järgne olukord ei muutunud. Alates 1950. aastatest Eesti linnastus. Kuna immigrandid ka asusid peamiselt linnadesse, siis kasvas kiirelt linnarahvastiku osakaal. Eesti linna- ja maarahvastiku vahekord muutus, eestlased muutusid valdavalt linnaelanikeks.

Eesti rahvuslik koosseis muutus võrreldes sõjaeelse ajaga väga palju. Eestist olid lahkunud pea kõik sakslased ja rootslased, juudid ja mustlased olid tapetud või põgenenud.

Pärast sõda algas Eestisse massiline sisseränne mujalt Nõukogude Liidust. Aastatel 1946-1989 tuli Eestisse 472 000 inimest. Peamiselt saabusid siia venelased, ukrainlased ja valgevenelased, aga vähesel määral ka juudid, ingerisoomlased ning volgasakslased. Lisaks tuli Eestisse ka hulk Venemaa eestlasi.

1959. aastal oli Eesti rahvastikust eestlasi 74,6%, venelasi 20,1%, ukrainlasi 1,3%, soomlasi 1,4%, valgevenelasi 0,9% ja juute 0,5%. 1989. aastaks aga oli olukord järgmine: eestlasi 61,5%, venelasi 30,3%, ukrainlasi 3,1%, valgevenelasi 1,8%, soomlasi 1,1% ning juute 0,3%.

Enamik uustulnukatest asus elama linnadesse. Ida-Virumaal tekkisid ja kasvasid tööstuslinnad, mille elanikkond oli pea täielikult venekeelne. Põhja-Eestis muutusid ka mitmed vanemad linnad pooleldi või valdavalt venekeelseteks (nt. Paldiski, Narva, Tapa). Seda tendentsi võimendas näiteks Paldiskis või Tapal Nõukogude sõjaväe arvukas kohalolek.

1989. aastaks oli ka Tallinnas venekeelset elanikkonda veidi rohkem kui eestlasi. Sisserännanud muudest Nõukogude Liidu rahvustest inimesed enamasti venestusid, vaid ingerisoomlased pigem eestistusid.

Vt. lisaks:
8000 e.Kr.-5500 e.Kr.
5000 e.Kr.-1000 e.Kr
500 e.Kr.-1100 p.Kr.
1200-1550
1600-1625
1695-1712
1725-1915
1920-1939
1940-1958
1990-2009

allikad:
Heldur Palli. Eesti rahvastiku ajalugu aastani 1712. Academia 6. Teaduste akadeemia kirjastus: Tallinn 1996
Heldur Palli. Eesti rahvastiku ajalugu 1712-1799. Academia 7. Teaduste akadeemia kirjastus: Tallinn 1997
Heldur Palli. Eesti rahvastiku ajaloo lühiülevaade. Sisekaitseakadeemia kirjastus: Tallinn 1998
Mare Ainsaar. Eesti rahvastik Taani hindamisraamatust tänapäevani. Tartu ülikooli kirjastus: Tartu 1997
Eesti Statistika. Eesti statistika aastaraamat 2009. Statistikaamet: Tallinn 2009
Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita 2002.