1940 AD - 1958 AD

Teine maailmasõda ja okupeeritud Eesti


Teise maailmasõja ja Stalini-aegse ENSV põhjustatud kaotusi on täpselt raske kokku arvata. Põhimõtteliselt algasid Teise maailmasõja kannatused Eesti rahvastikule juba baltisakslaste lahkumisega 1939. aastal.

Eesti elanikud hukkusid Nõukogude ja Saksa okupatsiooni tõttu ning mõlema poole armeedes võideldes. Suur hulk inimesi põgenes Eestist Läände. Hukkus umbes 90 000 inimest ja põgenes üle 70 000, kelle hulgas oli 7500 rannarootslast. Sellega oli Eesti ilma jäänud ka sellest ajaloolisest vähemusest. Vene võimud küüditasid lisaks üle 30 000 inimese Siberisse, neist suurem osa pöördus pärast Stalini surma (1953) Eestisse tagasi.

1945. aastal liideti suurem osa Petserimaast ja Narva jõe tagused alad taas Venemaa külge ning nende alade elanikud enam Eesti rahvaloendustes ei kajastunud. Teise maailmasõja lõpuks 1945. aastal oli Eestisse järele jäänud umbes 809 000 elanikku. Pärast seda toimus aga veel 1949. aasta küüditamine ning kuni viiekümnendate aastate lõpuni hukkus palju Eesti elanikke Nõukogude vangilaagrites.

Vt. lisaks:
8000 e.Kr.-5500 e.Kr.
5000 e.Kr.-1000 e.Kr
500 e.Kr.-1100 p.Kr.
1200-1550
1600-1625
1695-1712
1725-1915
1920-1939
1959-1989
1990-2009

allikad:
Heldur Palli. Eesti rahvastiku ajalugu aastani 1712. Academia 6. Teaduste akadeemia kirjastus: Tallinn 1996
Heldur Palli. Eesti rahvastiku ajalugu 1712-1799. Academia 7. Teaduste akadeemia kirjastus: Tallinn 1997
Heldur Palli. Eesti rahvastiku ajaloo lühiülevaade. Sisekaitseakadeemia kirjastus: Tallinn 1998
Mare Ainsaar. Eesti rahvastik Taani hindamisraamatust tänapäevani. Tartu ülikooli kirjastus: Tartu 1997
Eesti Statistika. Eesti statistika aastaraamat 2009. Statistikaamet: Tallinn 2009
Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita 2002.