1920 AD - 1939 AD

Eesti vabariigi aeg

Omariikluse saavutanud Eesti sai enda koosseisu kogu Setumaa koos Petseri linnaga ning Narva jõe äärsed alad Venemaa poolel koos Jaanilinnaga. Neil aladel elas üle 100 000 inimese, kelle hulgas olid ülekaalus venelased. Lisaks pöördus Eestisse tagasi (opteerus) pea 40 000 varem Venemaale välja rännanud inimest.

Esimene rahvaloendus toimus Eesti vabariigis 1922. aastal. Selle järgi elas Eestis 1 107 000 inimest, kellest 999 500 elas alal, millel viidi läbi 1881. aasta rahvaloendus. Rahvuslik koosseis oli Eestis (koos Petserimaa ja Narvatagusega) järgmine: eestlasi 87,7%, venelasi 8,2%, sakslasi 1,7%, rootslasi 0,7% ja juute 0,4%. Ilma iseseisvumisel liidetud aladeta oleks eestlaste osakaal umbes 92% ning venelaste oma umbes 4%.

Vabariigi ajal jätkus rahvastiku aeglane kasv ning 1934. aastal elas Eestis 1 126 000 inimest ja 1939. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis 1 134 000 elanikku. Rahvuslik koosseis eriti selle aja jooksul ei muutunud. Eestlaste osakaal natuke tõusis ja sakslaste oma veidi langes. See tendents oli linnades küll üsna märgatav. Linnade eestistumine algas juba XIX sajandi teisel poolel ja XX sajandi esimesel poolel see jätkus. Ainult Narva ja Petseri jäid eestlaste ja venelaste vahel jagatuks. Lätlaste osakaal Valgas vähenes märgatavalt. Sakslaste osakaal aga muutus igal pool väikeseks.

Eesti kaotas oma baltisaksa vähemuse enne Teist maailmasõda 1939. aastal, kui ligi 12 000 baltisakslast Saksamaa kutsel emigreerus Umsiedlung'i käigus.

Vt. lisaks:
8000 e.Kr.-5500 e.Kr.
5000 e.Kr.-1000 e.Kr
500 e.Kr.-1100 p.Kr.
1200-1550
1600-1625
1695-1712
1725-1915
1940-1958
1959-1989
1990-2009

allikad:
Heldur Palli. Eesti rahvastiku ajalugu aastani 1712. Academia 6. Teaduste akadeemia kirjastus: Tallinn 1996
Heldur Palli. Eesti rahvastiku ajalugu 1712-1799. Academia 7. Teaduste akadeemia kirjastus: Tallinn 1997
Heldur Palli. Eesti rahvastiku ajaloo lühiülevaade. Sisekaitseakadeemia kirjastus: Tallinn 1998
Mare Ainsaar. Eesti rahvastik Taani hindamisraamatust tänapäevani. Tartu ülikooli kirjastus: Tartu 1997
Eesti Statistika. Eesti statistika aastaraamat 2009. Statistikaamet: Tallinn 2009
Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita 2002.