1600 AD - 1625 AD

Liivi sõja ja Poola-Rootsi sõdade aeg

Aastail 1558-1583 toimunud Liivi sõda ja 1600-1625 toimunud Poola-Rootsi sõjad tõid kaasa rahvaarvu katastroofilise vähenemise Eestis.

Aastakümnete pikkune sõjategevus kurnas hoolimata vahepealsetest rahuaegadest maa täielikult välja. Paljud linnad ja alevid ning külad rüüstati, suur hulk inimesi sai surma. Peamist kahju tekitaski sõjarüüste, mis oli väga ulatuslik, selle järel põhjustasid hävingut näljahädad ja haiguspuhangud. Kahju kannatasid eri piirkonnad erinevalt. Kergemini pääsesid saared ning ka Tallinn, mida ei vallutatud.

Rahvaarvu pärast Liivi sõda aastal 1601 on hinnatud 110 000-135 000 inimesele, pärast Poola-Rootsi sõdu 1625. aastal võis see olla umbes 100 000-120 000. Seejärel hakkas rahvaarv jõudsalt kasvama. Ühelt poolt sõjast ja haigustest tingitud suremuse languse tõttu, teiselt poolt tänu üpris suurele sisserändele. Hõredaks jäänud asustusega aladele rändas sisse hulk inimesi naabermaadest. Eestisse tuli venelasi, soomlasi, lätlasi ja poolakaid, linnadesse ka sakslasi ja rootslasi. Eestlaste hulk rahvastikus langes 80%-le.

Vt. lisaks:
8000 e.Kr.-5500 e.Kr.
5000 e.Kr.-1000 e.Kr
500 e.Kr.-1100 p.Kr.
1200-1550
1695-1712
1725-1915
1920-1939
1940-1958
1959-1989
1990-2009

allikad:
Heldur Palli. Eesti rahvastiku ajalugu aastani 1712. Academia 6. Teaduste akadeemia kirjastus: Tallinn 1996
Heldur Palli. Eesti rahvastiku ajalugu 1712-1799. Academia 7. Teaduste akadeemia kirjastus: Tallinn 1997
Heldur Palli. Eesti rahvastiku ajaloo lühiülevaade. Sisekaitseakadeemia kirjastus: Tallinn 1998
Mare Ainsaar. Eesti rahvastik Taani hindamisraamatust tänapäevani. Tartu ülikooli kirjastus: Tartu 1997
Eesti Statistika. Eesti statistika aastaraamat 2009. Statistikaamet: Tallinn 2009
Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita 2002.