Kõik lood
-
Seltsiliikumine Eestis
Juba 18. sajandi lõpul laienes tänapäevase Eesti aladele baltisakslaste seas populaarne seltsilikumine. See andis olulise tõuke nii kohaliku ajaloo, kultuuri ja keele uurimisele, kui ka põllumajanduse moderniseerimisele ning majanduse tugevnemisele. Kõigis neis aspektides muutusid eriti alates 1860. aastatest aktiivseks ka eestlased, kes rajasid 19. sajandi lõpus arvukalt seltse, mis panustasid väga suurel määral kodanikuühiskonna tekkesse, eestlaste majandusliku arengusse, nende kultuuri, ajaloo ja keele edendamisesse ning hariduse arengusse. Seltsidel oli keskne roll ka 1920.-30. aastate Eesti Vabariigi ühiskonnas ning need jäid teataval kujul püsima ka Nõukogude võimu perioodil, muutudes taas elujõuliseks pärast Eesti taasiseseisvumist.
Loo sündmused:
- 1792 a. Riias asutatakse Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet
- 1813 a. Sotsieteet asub Tartusse
- 1815 a. Tekivad Baltikumi ajaloo vastu huvi tundvad seltsid
- 1838 a. Asutatakse Õpetatud Eesti Selts
- 1842 a. Tallinnas asutatakse Eestimaa Kirjanduse Ühing
- 1849 a. Baltikumi esimene põllumajandusnäitus
- 1865 a. Toimub I Balti põllumajandus-tööstusnäitus ja põllutöökongress
- 1865 a. Tallinnas asutatakse „Estonia“ selts
- 1865 a. Tartus asutatakse laulu- ja mänguselts „Vanemuine“
- 1870 a. Rajatakse eesti põllumeeste seltse
- 1871 a. Asutatakse Eesti Kirjameeste Selts ja mitmeid kultuuriseltse
- 1888 a. Seltside madalseis venestamisperioodil
- 1898 a. Jaan Tõnisson saab Tartu Põllumeeste Seltsi juhiks
- 1906 a. Seltsiliikumise uus kõrgaeg
- 1920 a. Seltsid Eesti Vabariigis
- 1930 a. Seltsiliikumine 1930. aastatel
- 1940 a. Seltside likvideerimine Nõukogude okupatsiooni ajal
- 1965 a. Seltsid Nõukogude Periooldil
- 1987 a. Seltsiliikumise taastamine
- 1991 a. Seltsid taasiseseisvunud Eestis