Juba 18. sajandi lõpul laienes tänapäevase Eesti aladele baltisakslaste seas populaarne seltsilikumine. See andis olulise tõuke nii kohaliku ajaloo, kultuuri ja keele uurimisele, kui ka põllumajanduse moderniseerimisele ning majanduse tugevnemisele. Kõigis neis aspektides muutusid eriti alates 1860. aastatest aktiivseks ka eestlased, kes rajasid 19. sajandi lõpus arvukalt seltse, mis panustasid väga suurel määral kodanikuühiskonna tekkesse, eestlaste majandusliku arengusse, nende kultuuri, ajaloo ja keele edendamisesse ning hariduse arengusse. Seltsidel oli keskne roll ka 1920.-30. aastate Eesti Vabariigi ühiskonnas ning need jäid teataval kujul püsima ka Nõukogude võimu perioodil, muutudes taas elujõuliseks pärast Eesti taasiseseisvumist.
Loo sündmused: