Hiiumaa esimesed asukad

Sulge

Esimese alana tulevasest Hiiumaast kerkis umbes 6500 aastat e.m.a. merest Kõpu (muinas)saar, kuhu jõudsid esimesed inimesed usutavasti umbes 5600 aastat e.m.a. Nende asukate näol oli tegu Kõpu saarel ajutiselt peatunud hülgeküttidega, kelle tegevusest annavad aimu arheoloogilised leiud, mille seas domineerivad selgesti hüljeste luud. Kuna loomad tulid rahude ja laidude piirkonda poegima veebruari- ja märtsikuus, oli selle aja näol tegu parima perioodiga nende jahtimiseks ning usutavasti külastasid Hiiumaad nendel kuudel kütid, kes püsiasustust veel ei loonud.

Esimesed püsiasustuse jäljed Hiiumaalt pärinevad noorema kiviaja perioodist (umbes 4900-1800 aastat e.m.a.) ning tegu on kammkeraamika kultuuri leidudega, mis sarnanevad mandris kasutatud esemetega. Varasemast rohkem leidub neoliitikumi perioodist, eelkõige ajavahemikust 3000-1500 e.m.a. mitmesuguseid tööriistu, mis pole valmistatud ainult kohapealsetest kividest, vaid ka Läänemere punasest kvartspofüürist, mis viitab Hiiumaa elanike kaubanduslikule aktiivsusele. Kui varasemast perioodist leiti ainult hülgeluid, siis noorema kiviaja asulatest on leitud ka mitmeid kalade luid, eriti tursa omi, mida järelikult rohkem püüdma hakati. Kokku on Kõpu poolsaarelt - neoliitiliselt muinassaarelt - leitud viis kiviaja asulakohta, mis osutavad püsiasustuse olemasolule.

Nooremal kiviajal ulatusid lisaks Kõpule üle meretaseme neem Nõmba-Tubala piirkonnas ja kaks saart: üks Hellamaa, teine Pühalepa kiriku ümbruskonnas, peale millede leidus veel väiksemaid saarekesi. Tänapäevase Kõpu poolsaare ühendumine ülejäänud Hiiumaaga toimus mere taandumise tõttu kiviaja lõpul.

Kriiska, Aivar. Uut Hiiumaa ajaloost. Kaitseala Teataja, nr 5, 1998
Saar, Endel. Hiiumaa - kiviajast tänapäevani. 2004

Foto: http://2.bp.blogspot.com/_yB4Vb0VqpPM/S41uWdYBA3I/AAAAAAAABG4/kN9rFPY9qsI/s400/l%C3%A4%C3%A4nemeri.jpg