Jaroslav Targa sõjaretk Tartusse

Sulge

Tartu oli asustatud juba enne Jaroslavi tulekut. Asudes parimal Emajõe-ületuskohal Põhja- ja Kagu-Eesti vahelisel teel, oli Tartul strateegiline tähtsus. Lisaks viis Tartust ka veetee Pihkvasse.

Tartu viikingiaegsest asustuskihist on leitud näiteks sepikoja jäänused, milles oli jälgi pronksehete valamisest. Nn. Jurjevi perioodil kasvas asula märgatavalt. Tartu muinasaegne kultuurkiht pärinebki suures osas sellest ajast.

Leitud on palju loodevenepärast kedrakeraamikat ja mõned hoonejäänused. Eestis haruldased on Tartust leitud Kiievi-Vene päritoluga esemed, nagu savist glasuuritud lihavõttemunade katked, kirvekujuline amulett, roosast kiltkivist värtnakedrad ning ristike ning Vene vürstide varjaagidest družinnikute skandinaaviapärased nooleotsad.

pildil: XVII sajandi joonistus Kiievi suurvürst Jaroslav Targast

 

allikas: Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita 2002

pildiallikas: Vikipeedia