Tartu piiskopilinnus

Sulge

Nii nagu Otepää piiskopilinnus, rajati ka Tartu linnus, millest sai piiskopi pearesidents, muinaseestlaste kantsi asemele.

Kivilinnuse rajamist alustati tõenäoliselt juba 1224. aastal, kohe pärast seda, kui Tartu ristisõdijate kätte langes. Linnus järgis oma põhiplaanilt muinaseestlaste linnuse oma, olles seega loodusliku kavatisega ehk vabakujulise ringmüüriga linnus.

Piiskop elas linnuse idatiivas asunud peatornis. Linnus oli küllaltki hästi kaitstud, sest seda eraldas muust Toomenäest, kus asusid nii Toomkirik kui ka toomhärrade elumajad, sügav nõgu, mille praegu täidab Püssirohukelder. Linnuse kindlustuste täiustamist jätkati tõenäoliselt kuni 16. sajandi keskpaigani.

Keskaegsest Tartu linnusest paraku kuigi palju teada pole, sest juba Liivi sõja alguses (1558) sai see kannatada, kuigi oli Rootsi ajal veel kasutuskõlblik.

Lõplikult hävitati linnus Põhjasõjas, kui Peeter I käskis kogu Tartu linna õhku lasta. Hiljem ehitati linnuse kohale Tartu Ülikooli observatoorium (Tähetorn).

 

Allikad (foto): http://www.aai.ee/muuseum/Kalender/HTML/clip0049.gif

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/aa/Tartu_T%C3%A4hetorn_%C3%B5htul.jpg/180px-Tartu_T%C3%A4hetorn_%C3%B5htul.jpg