Ususallivusleping Volmari maapäeval

kaardile

1554

1554. aastal toimunud Volmari maapäeval otsustasid Liivimaa seisused, et uus ja vana usk peavad saama absoluutselt võrdsed alused ehk üht ei tohiks milleski teisele eelistada.

Selle põhjuseks oli ilmselt eestkätt asjaolu, et suur osa Liivimaa maaisandatest: ordumeister, peapiiskop ja tõenäoliselt ka Kuramaa ning Saare-Lääne piiskop, olid luterlased.

Nad soovisid oma usu vaba levikut, kuid samas ei tahtnud loobuda ka oma ametiga kaasnevast võimust, mistõttu taheti katoliiklik võimustruktuur säilitada. Linnade usuvabadust kinnitati, maal pidi kehtima põhimõte: kelle võim, selle usk.

Nõnda ennetas Volmari maapäeva otsus üldjoontes 1555. aastal sõlmitud Augsburgi usurahu Saksamaal, kus linnadele ja valitsejatele samuti usuvabadus anti.

Liivimaal oli reformatsioon seega kulgenud üpris rahumeelselt, kuid paraku ei säilinud too habras tasakaal kaua: juba 1556. aastal puhkes ordu ja peapiiskopi vahel koadjuutorivaenus ning 1558. aastal ka Liivi sõda.

Pärast seda tekkis siin aga tõsine vastasseis katoliikliku Poola ja luterliku Rootsi vahel, Lõuna-Eestis jõudis toimuda ka põgus vastureformatsioon.

Allikas: Eesti ajalugu. II, Eesti keskaeg. 1937.

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/f5/Berlin_Lutherdenkmal.JPG


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • kirik
  • kohus
  • matkamine
  • mõis
  • näitus
  • tulease