Eesti esimesed kirjalikud allikad

1224

Ajaloolise aja algusest pärit allikad annavad teatud määral aimu ka muinasaja lõpu oludest Eestis. Tähtsaim allikas on aastatel 1224—1227 kirjutatud Läti Henriku Liivimaa kroonika, milles muistse vabadusvõitluse aegsete sündmuste kirjelduses mainitakse nii mõndagi Eesti territoriaalse jaotuse, linnuste, teede, välissidemete ning ühiskonnakorralduse kohta.
Haldusjaotusest ja asustuspildist annab kõige rohkem teavet Taani hindamisraamat, mille Eestimaa nimistutes on Põhja-Eesti maakondade ja kihelkondade ning külade loend ning maakondade ja külade põllumaa suurus adramaades.
Väheseid teateid Eesti alade kohta on juba ka varasemates islandi saagades ning vene kroonikates ning näiteks taanlase Saxo Grammaticuse teoses „Taanlaste teod" („Gesta Danorum").

pildil: "Taanlaste tegude" esilehekülg

kaardil: Rubene, kus Läti Henrik elas suure osa oma elust

allikad: Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita 2002;
Eesti Entsüklopeedia

pildiallikas: Vikipeedia