Liivlaste vastupanu ja Holmi lahing
04. juuni 1206
Pärast Mõõgavendade ordu loomist algas süstemaatiline liivlaste alistamine.
Väina jõe äärsed liivlasi asus kaitsma Polotski vürst, kelle mõjupiikonda viimased kuulusid. Sakslaste suureks toetajaks kujunes nüüd juba varem ristitud Toreida liivlaste vanem Kaupo.
Suurem osa liivi ülikuist eesotsas Holmi vanema Akoga astus aga koos oma rahvaga sissetungijatele vastu. Liivlaste vabadusvõitluses sai otsustavaks 4. juunil 1206 lahing Holmi linnuse all, mis lõppes liivlaste kaotusega.
Ako langes ning sakslased vallutasid Holmi. Sellele kaotusele järgnes 1206.-1207. aastal liivlaste ristimine ning maa allutamine sakslaste võimule. 1207. aastal hakkas Mõõgavendade ordu rajama Võnnu (Cēsis) linnust, millest kujunes hiljem äärmiselt oluline tugipunkt võitluses eestlaste vastu.
1208. aastal vallutasid sakslased Väina ääres elavate läti etnilise rühma seelide tähtsaima linnuse Sēlpilsi ning seelid ristiti. Samal aastal ristiti ilma suurema vastupanuta ka Ümera latgalid (pildil). Viimased lootsid sakslastelt tuge eestlaste vastu, kellega oldi pidevalt sõjajalal. Eestlaste vastu liitusid ka Tolova (Tālava) latgalid, kes olid juba varem venelaste poolt õigeusku ristitud.
Allikad: Sulev Vahtre. Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208-1227. Tallinn: Olion. 1990
Eesti ajaloo atlas. Tallinn: Avita, 2006. Allikas (pilt): http://www.arheo.ut.ee/balt90.jpg