Izjaslavi sõjakäik sossolite vastu ja nende maksustamine.

kaardile

1060

1060. aasta paiku toimunud suurvürst Izjaslavi sõjaretk oli seekord sihitud sossolite vastu ning seegi osutus edukaks: nood maksustati 2000 grivnaga (1 grivna oli umbes 250 g hõbedat).

Vana-Vene kroonikate tõlge sellest sündmusest on järgmine: Samal suvel läks Izjaslav sossolite vastu ja pani neid maksma andamit 2000 grivnat aastas (Andres Tvauri, Muinas-Tartu, lk 226).

Täpselt pole teada, kes sossolid olid, kuid arvestades seda, et varasemad retked olid suunatud Pihkvast loodesihis, siis näib loogilisim, et sossolite all mõeldi põhjaeestlasi, Tallinna ümbruskonna eestlasi. Mõnes kroonikatekstis on nimelt sossolite kõrval nimetatud ka kolõvanlasi ehk tallinlasi. Eriti kindel näib sossolite samastamine põhjaeestlastega olevat aga siis, kui pidada Izjaslavi poolt varem vallutatud Kedepivi Keavaks.

Sossoliteks võidi neid nimetada seetõttu, et nad tegelesid soolakaubandusega. Viimane oli Tallinna põhiliseks sissetulekuallikaks ka keskajal. Ent täit selgust selles pole, sossoliteks on peetud ka Sakala ja Saaremaa elanikke. Viimane tundub aga eriti ebatõenäoline, sest sellisel juhul pidanuks Izjaslav korraldama ilmselt mereretke. Ühe versiooni kohaselt tähendab sossol siiski just saarlast, sest skandinaavlased nimetasid neid syslur'iteks. On võimalik, et mõni varjaagist Jaroslavi sõjamees seda ka kroonikakirjutajale mainis, kes selle veidi moondunud kujul ka kirja pani. Kuid Evald Tõnisson on arvanud, et sossol=syslur ei pea ilmtingimata tähendama saarlast, vaid see nimetus võis kohati kehtida ka kõigi eestlaste kohta (võimalik, et nimetus syslur oli otsetõlge eestlaste toonasest nimetusest: maarahvas, sest sysla tähendas just maad).

Tolle retke ajal linnuste vallutamisest räägitud pole. On võimalik, et sossolid ostsid end 2000 grivnaga piiramisest vabaks; seda kommet on teada 13. sajandist, kus Henrik mainib mitmel korral, kuidas venelaste poolt piiratud eestlased neile raha maksid, et nood koju tagasi läheks.

Allikad: Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Tallinn: Avita, 2002.
Andres Tvauri. Muinas-Tartu. Tartu-Tallinn, 2001.
Evald Tõnisson. Sossolid olid maa rahvas. Keel ja Kirjandus 9/2000, lk-d 675-677.

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • haud
  • tulease