mõtteid tõlkijalt

Forums » Ajalookäsitlus

Marek Litnevski

14.07.2010 14:14:16

Esiteks, tahaksin autoritele südamele panna: püüdke mitte kasutada Venemaa allikate eestikeelsete tõlgete viiteid, sest kui ma tõlgin neid vene keelde tagasi, siis pole enam originaaliga eriti suurt sarnasust olla 8eriti, mis puutub Vana-Vene allikate tõlkeid). Praegu pidin ma selles osas veidi teksti muutma: kus eesti keeles oli "eesti keelde tõlgituna kõlas tekst.." , seal pidin kirjutama "kroonikate tekst kõlab järgmiselt (tõlgituna eesti keelest - tõlgi märkus)", sest muidu on väga jama.

Ja teiseks ja põhiliseks:

Kas autorid võiksid tuua välja seda mõttekäiku, mil viisil nad jõudsid järelduseni, et vanad venelased tõlkisid Kedepivi enda jaoks kui "Päikese käsi". Kas see on nende järeldus, või Tvauri oma, ja kui viimase, siis millele ta viitab, et nad just nii seda tõlkisid endale? Sest isegi võttes aluseks toonast maakeelt, on kuidagi väääga kaheldav, et Kedepiv oleks maakeeli (ehk eestlaste endi jaoks mõistetav, kui) Päikese käsi... Ehk teisisõnu: kus kirjas, et a la, "...vallutas Kedepivi. See on Päikese Käsi." - see ei pea ju siiski kindlasti tähendama, et teine tähendab esimese tõlget.

Jah, ma ei ole ajaloolane, kuid ka allikaid tuleks kriitiliselt käsitleda.

Tegu on 11 sajandi keskpaigaga. Venemaa ristimine alles toimus (vähem, kui 70 aastat tagasi), ja selle usu levik kõikjale Venemaale ei toimunud teps mitte rahumeelselt. Seega on täiesti võimalik, et toonased kroonikakirjutajad ei võtnud (ei jõudnud võtta) kasutusele veel Jumalat (just seda sõna), vaid kasutasid ikka veel Päikest (kui vana-slaavi jumala Peruna sümbolit) tema tähistamiseks.
Järelikult, palju loogilisem ja tõenäolisem on, et "ja see on Päikese Käsi" võis tähendada, et tegu on sündmuse enda iseloomustamisega, mitte linna nimega - linna vallutamine oli Päikese (jumala) käsi, ehk teisisõnu märk kõrgemalt (näiteks, et Izjaslav on tubli mees). Sest venekeelses kirjanduses kohtab sellist lauset siiski suht tihti: "Desnitsa boga /solntsa" ja neil juhtudel ei olnud Kedepiviga küll mingit pistmist.

Kui aga see ei ole nii, ja on nii, nagu on tekstis, siis tuleks see koht, et just venelased tõlkisid endale Kedepivi niimoodi, ja mitte et eesti ajaloolased nii arvavad, et vana-venelased nii tõlkisid, ka konkreetse viitega just vene allikatele, kust see selgelt välja tuleks, sest muidu on tegu lihtsalt eestlase jaoks meeldiva pisiasjaga, mida ei viitsita üle kontrollida, ja nii see jääbki kolima ühest eestikeelsest allikast järgmisse.

Madis Maasing

23.07.2010 13:25:17 | Vastus

Tere! Vastatud sai küll juba meilitsi, aga asja komplementaarsuse huvides ja juhuks, kui keegi huviline lugeda sooviks, panen enam-vähem sama jutu ka siia üles.

Esiteks. Allikate venekeelse versiooni (Pihkva, Novgorodi etc kroonikad) saab Andres Tvauri doktoritöö-raamatust "Muinas-Tartu" (Tartu, 2001). Et ise olen kirillitsas üpris nõrk, siis ei hakanud seda ümber lööma. Üldse tuleb tunnistada, et siia kirjutades paraku ei mõtle eriti sellele, et seda asja tuleb ka tõlkima hakata ning seetõttu peaksid ka vene- ja inglisekeelsed allikad vajaduse korral kättesaadavad olema. Neid ju otseselt eestikeelsesse teksti mõtet panna ei ole, kuid tõlkijale tuleks viited nende kohta ilmselt edaspidi anda.

Teiseks. Kedepiv kui Päikese käsi (Kätepäev vms) on väga vana oletus, seda pole kindlasti Tvauri välja mõelnud; kui, siis pigem Sulev Vahtre (tema peamised teosed selle kohta: soomekeelne kirjutis "Kiovan Venäjä ja Viro" aastast 1993 ja 1980. aastast pärinev enam-vähem samasisuline artikkel "Keeles ja Kirjanduses"). Ilmselt põhineb see tõlge mitmel teisel analoogial: Varbolat on vene keeles edasi antud kui Vorobinõi nos ehk Varblase nina (nokk), Otepääd aga kui Medvedaja golova ehk Karu pea.Kedepivi ja Keavat on aga pigem seostanud  vist arheoloogid.


Minu mäletamist mööda kõlas vene keeles Kedepiv, see on Päikese käsi, nõnda: Kedepiv ... solntsa ruka. Jumala tahtega ei oskaks seda küll seostada. Seda enam, et kroonikaid ei pandud ilmselt kirja mitte otseselt 11. sajandi keskel, vaid pigem pool kuni sajand hiljem ehk 12. sajandi jooksul, mil religioosne terminoloogia oli juba ilmselt piisavalt vajalikul määral välja kujunenud. Mina ei ole omakorda filoloog ja samuti on mu teadmised tollest ajajärgust äärmiselt piiratud, kuid arvan, et allikakriitikaga on ka Sulev Vahtre ja Tvauri vaeva näinud, et igasugust mõttetust nad ka oma tekstidesse sisse lasknud ei ole. Seetõttu arvan, et Kedepiv, see on Päikese käsi, võiks olla enam-vähem korrektne tõlge.


Mis puutub siis sellesse kohta, kus ja kuidas venelased Kedepiv-Päikese kätt kirjutasid, siis see peaks olema leitav Tvauri doktoritööst, umbes 250. lehekülje kandist, peast paraku täpselt ei mäleta.

  • 1