1924. aasta riigipöördekatse ja selle tagajärjed EKP-s

Sulge

1924. aasta suvel alustasid Eesti kommunistid ettevalmistusi relvastatud riigipöördeks. Ehkki vormiliselt langetas vastava otsuse EKP keskkomitee, polnud selle teostamine mõeldav ilma Nõukogude Liidu ja Kominterni toetuseta. Viimase juhid, kes tundsid vajadust edu järele - pärast luhtunud katseid maailmarevolutsiooni vallandamiseks Saksamaal ja Bulgaarias - eraldasid mässu ettevalmistamiseks 20 000 tšervoonetsit, mida kasutati kihutustöö tugevdamiseks ja relvade hankimiseks.

Vaatamata plaanidele korraldada vastuhakk mitmetes Eesti linnades, toimus putš tegelikkuses vaid Tallinnas, sest mujal jäid kommunistid ootama pealinnast saabuvaid teateid. 1. detsembri hommikul kell 5.15 ründasid umbes 300 relvastatud kommunistlikku võitlussalklast Tallinnas valitsusasutusi, sidekeskusi ja sõjaväeosi. Hõivati Toompea loss, Balti jaam ja Tallinn-väike raudteejaam, peapostkontor, kaks politseijaoskonda, Lasnamäe lennuväli ja kaks sõjaväeosa. Spontaanselt moodustunud relvasalgad likvideerisid aga riigipöördekatse mõne tunniga.

Mässulistest langes relvakokkupõrgetes 20, veel 3 suri hiljem haigustesse ja 155 hukati sõjakohtute otsusel. Vastupidiselt kommunistide lootustele, aitas mässukatse Eesti riiklust tugevdada. Rahva enamik pööras kommunistidele selja ning kõik edaspidised katsed allutada ametiühinguid ja teisi töölisorganisatsioone EKP mõjule kukkusid läbi. Enamik aktiivseid kommuniste arreteeriti, partei tippjuhid põgenesid Nõukogude Liitu ning põrandaaluse tegevuse koordineerimiseks Eestisse toimetatud „vastavad organisatsioonid" sattusid kiiresti kaitsepolitsei huviorbiiti. Enam ei pääsenud kommunistide saadikud ka Riigikokku.

Vahtre, Sulev (toim.) et al. Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu, 2005
Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. I osa, 1900-1940. Eesti entsüklopeediakirjastus. 2004

Foto: http://www.postimees.ee/652894/politsei-malestab-neljapaeval-riigipoordekatses-hukkunuid/