Jesuiidipreestrite saabumine Liivimaale

Sulge

Liivimaa esimene aasta Poola võimu alla kuuluva alana möödus valdavalt halduskorralduse ettevalmistamise tähe all. Tartu ja Riia piiskopkondade taastamise asemel, nagu oli algne soov, nähti nüüd ette vaid jesuiidiresidentside rajamist nendesse linnadesse. Narva, mis oli jäänud Rootsi võimu alla, katoliiklikuks keskuseks loomulikult saada ei võinud. Liivimaa piiskopkond asutati aga hoopis Cēsisesse (Võnnusse).

Possevino korduvad palved saata jesuiite Liivimaale ja paavsti kohaliku esindaja julgustavad ettekanded kuninga kindlast tahtest vallutatud alad rekatoliseerida, avaldasid Roomas ilmselt mõju, nii et paavst otsustas 1582. aasta kevadel läkitada Liivimaale 12 jesuiiti saksakeelsetest piirkondadest. Tegelikkuses vajasid Saksa orduprovintsid ise samal ajal vastureformatsiooni teostamiseks kõiki saadavalolevaid kogemustega preestreid, kelle koolitamine nõudis aastaid. Sobilike kandidaatide leidmine võttis seega aega ning seda häirisid mitmed probleemid. Lõpuks leiti sobivad misjonärid nii Reinimaalt, Austriast kui Baierist.

1583. aasta alguses jõudsid jesuiidid alguses Vilniusesse, kust algas nende reisi viimane etapp Riiga ja Tartusse. Vilniusest asuti teele veebruari lõpul ning märtsi alguses jõudsid misjonärid Riiga. Sealt saadeti Tartusse edasi neli preestrit ja kaks ilmikvenda, kes asusid 14. märtsil Cēsise (Võnnu), Valmiera (Volmari) ja Lugaži (Luke) kaudu teele. Liikumise käigus ristiti lapsi ning 19. märtsil saabuti Tartusse.

Helk, Vello. Jesuiidid Tartus. Tartu, 2003
Laur, Mati. Eesti ajalugu varasel uusajal 1550-1800. Tallinn, 1999

foto: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Vonnuelutorn.jpg