Eestikeelne katoliiklik katekismus

Sulge

Jesuiidid saabusid Tartusse juba 1583. aastal, vaid aasta pärast seda, kui linn oli venelastelt poolakate kätte läinud. Nende tegevust toetas aktiivselt Poola kuningas Stefan Bathory, kes soovis kogu Liivimaa tagasipöördumist katoliikluse rüppe. Tartu oli jesuiitide põhjapoolseim tegevuskoht ja 1585. aastal rajasid nad sinna ka gümnaasiumi ning tõlkide seminari, viimases õppis ka eestlasi. Gümnaasium tegutses lühikeste vaheaegadega kuni 1625. aastani ning 7 aastat hiljem avati samas hoones Tartu Ülikool.

Kuigi jesuiitide tegevuse peamine tähelepanu oli pööratud sakslastest linnakodanike ja aadlike tagasivõitmine katoliku kiriku rüppe, pöörati rohkelt tähelepanu ka maarahvale. 1585. aastal ilmusid nii eesti- kui ka lätikeelsed katoliiklikud katekismused. Eriti oluline on see tõik Läti kultuuriloos, sest tegemist on vanima säilinud lätikeelse trükisega. Eestikeelset katekismust pole siiani leitud, hoolimata sellest, et omal ajal oli selle trükiarv küllaltki suur: ligi 1000 eksemplari. Võimalik, et selle tõlkijaks oli Tartu jesuiitide seminari rektor Thomas Busaeus, kel oli silmapaistev keeleanne. On ka tõenäoline, et katekismuse tekst oli ainult eesti keeles, mitte enam paralleelselt saksa keeles, nagu see oli varasemate protestantlike trükiste puhul.

Allikas: Toomas Paul. Eesti piiblitõlke ajalugu. Tallinn, 1999.