Pulli asula

Sulge

Pulli asula oli rajatud otse Pärnu jõe äärde. Asula kultuurkiht oli õhuke ja paistab, et tegemist oli hooajalise peatuspaigaga, mille jõgi sageli üle ujutas ja mis seetõttu ka varsti ilmselt maha jäeti. Pulli asulas elati umbes 9000—8550 aastat e.Kr.

Asulakohalt leiti mõned tuleasemed ja teritatud vaiade otsi, mis olid maasse löödud ja kujutasid endast ilmselt elamute osi. Samuti kaevati välja erinevaid tööriistu ja loomaluid. Paljud esemed olid valmistatud tulekivist nagu erinevad tööriistad ja nooleotsad. Suur osa tulekivist ei olnud kohalikku päritolu, ning sellist tulekivi leidub kõige lähemal Lõuna-Leedus ja Valgevenes. Luust ja sarvest esemed olid halvemini säilinud ja neist saadi enamasti ainult tükke. Luust tehti muuhulgas jahirelvi, kalapüügiriistu ja nende osi, nagu nooleotsad, tuurad, õngekonksud, ahingud ja harpuunid. Leiti ka loomahammastest ripatseid. Loomaluuleidude järgi sai kindlaks teha, et peamised saakloomad olid kobras ja põder, ning et Pulli inimestel oli juba ka koer.
Pulli asula märgib keskmise kiviaja ehk mesoliitikumi algust Eestis.

pildil: väljakaevamised Pulli asulakohal 1970-ndatel aastatel

 

Allikad: Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita 2002;
L. Jaanits, S. Laul, V. Lõugas, E. Tõnisson. Eesti esiajalugu. Eesti Raamat: Tallinn 1982

pildiallikas: http://www.pernau.ee/lkd/esemed/pulli.php