Eesti riikliku iseseisvuse taastamine

Sulge

20. augustil oli olukord Eestis muutunud väga ärevaks, sest Nõukogude väeüksused valmistusid Tallinnas üle võtma strateegilise tähtsusega asutusi, kardeti ka Ülemnõukogu laialiajamist.(Pildil teletorni hõivamine)

Seetõttu otsustasid Eesti rahvusradikaalid ja Ülemnõukogu oma erimeelsused lõplikult kõrvale heita ning koostasid vaid ühe päeva jooksul mõlemat poolt rahuldava deklaratsiooni Eesti iseseisvuse taastamisest, mis Ülemnõukogus ka vastu võeti.

Sellega oli Nõukogude okupatsioon Eestis ametlikult lõppenud, kuigi tegelikult läks iseseisvuse lõpliku kindlustumiseni veel aega. Ometi andis riigipöörde läbikukkumine Eestile võimaluse hakata iseseisvust pea kohe ka reaalselt üles ehitama. Sealjuures oli oluline tähtsus välisriikide tunnustustel: esimesena tegi seda Island (22. augustil), samuti saadi kiire tunnustus Leedult (22. augustil) ja Lätilt (23. augustil).

24. augustil tunnustas Eesti iseseisvust ka Jeltsini juhitud Venemaa, 6. septembril oli sunnitud sama tegema aga ka Nõukogude Liit, mis tunnustas Eesti, Läti ja Leedu iseseisvust. 17. septembril võeti Balti riigid ka ÜRO koosseisu, millega oli neile rahvusvaheline tunnustus lõplikult tagatud.  

Allikad: Eesti ajalugu: kronoloogia.

Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni.

Foto: http://www.ajaloomuuseum.ee/huvasticharlie/public/TL024279.jpg