Liivi sõja rahvad

Sulge

Liivi sõja esimestel aastatel vallutasid Vene väed Ida-Eesti. Liivi ordu lõunapoolsed valdused andsid end 1559. aastal Poola kaitse alla ning Saare-Lääne piiskopkond (asetses enamikul Saaremaast, Hiiumaast ja Läänemaast) müüdi samal aastal Taanile. 1561. aastal andis Tallinn end koos Põhja-Eestiga Rootsi võimu alla, sama aasta lõpul alistus ordu lõplikult Poolale.

 Vene ja Taani valitsus jäi Eestis lühikeseks ning 1583. aastal sõja lõppedes jäi Eesti jagatuks Rootsi ja Poola vahel, välja arvatud Saaremaal, mis kuni 1645. aastani Taanile jäi.
Poola käes oli lõunapoolne osa Eestist 1629. aastani, mil see läks Rootsi valdusesse. Poolakaid Eestisse elama kuigipalju ei asunud. Kõige rohkem paistis silma katoliku vaimulike tulek Eestisse, kes asutasid Tartusse ka jesuiitide kolleegiumi.

Liivi sõja aastatel sattus Eestisse aga ka eksootilisemaid rahvaid: venelaste väeosades teeninud tatarlasi ning teisi idapoolseid rahvaid. Rootslased tõid aga Eestisse palgasõduritena näiteks ka šotlasi.

Pildil: vanim säilinud Liivimaa kaart aastast 1573

Allikad: Jüri Viikberg. Eesti rahvaste raamat. Eesti entsüklopeediakirjastus: Tallinn 1999;
Ilmar Talve. Eesti kultuurilugu. Keskaja algusest Eesti iseseisvuseni. Ilmamaa: Tartu 2004

Pildiallikas: http://www.nlib.ee/html/digi/maps/kaart7s.jpg