Köler ja Krimmi asundus

Sulge

1880. aastate alguseks oli Kölerist saanud üks Vene impeeriumi autoriteetsemaid maalikunstnikke, kelle stiil, tõsi küll, hakkas juba ajale jalgu jääma, sest akademistlikku stiili oli välja vahetamas realistlik koolkond. Kuid lisaks sellele oli Kölerist saanud ka üks rahvusliku ärkamisaja silmapaistvamaid tegelasi. Tema positsioon tugevnes veelgi pärast Carl Robert Jakobsoni ootamatut surma 1882. aastal, mil temast sai endise Jakobsoni leeri üs tugevamaid liidreid.

Samal ajal tekkis Köleril mõte osta Krimmis Kuntaugani mõisalt maad, et rajada sinna õitsev eestlaste asundus. Selleks soovis ta raha laenata Eesti Aleksandrikooli fondist, kuid selle Peakomitee president oli Köleri kahtlasevõitu plaanile kindlalt vastu. Järgnes terav konflikt, mille käigus Hurt Aleksandrikooli Peakomitee presidendi kohalt tagandati ja selleks sai Köler. Ta võttiski Aleksandrikooli kassast raha ning ostis selle eest asundusele maad. Kuid projekt kukkuski läbi ning Aleksandrikool jäi ilma suurest hulgast rahast. Ka kaotas Köler ise oma säästud.

Allikas: Eesti ajalugu elulugudes: 101 tähtsat eestlast, lk-d 70-71.