Pronksiaeg Eestis

Sulge

Saha-Lool välja puhastatud noorema pronksiaja põllulapp.

Pronksi hakati Eestis laiemalt kasutama umbes 1800 eKr. Siis levis üle kogu Eesti ka põlluharimine ja tekkisid suuremad paiksed asulad. Mitmed neist ka kindlustati, nõnda meenutasid nad veidi hilisemaid linnuseid.

Eestis pronksiajal elanud inimestel olid tihedad kaubandussuhted Skandinaaviaga. Et pronks oli kallis, siis valmistati enamik tööriistu tegelikult ikkagi kivist, kuid eriti jõukamad inimesed omasid ka mitmeid staatusesümboleid, näiteks pronksmõõku ja -ehteid. 

Putkkirves Järveküla asulakohst.

Viljahõõrumiskivi koos alusega leitud Iru asulakohast

 

Pronksiajal levis inimeste matmine kivikirstkalmetesse.

Nooremast pronksiajast pärit kivikirstkalmed Jõelähtmel.

Allikas: A.Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg "Eesti ajalugu I" 1997 "Avita"

(pildid) Eesti Ajaloo Atlas