Riia linn alistub Poola-Leedule

Sulge

Riia linn oli alates 1562. aasta märtsist olnud formaalselt vaba linn, ehkki tegelikkuses sõltus ta sõjaline julgeolek siiski Poola-Leedust; eriti pärast seda, kui Gotthard Kettler 1566. aastal Üle-Väina hertsogkonna asehalduri kohalt tagandati.

Poola ei surunud enda võimu linnale peale ja nõnda jäi Riia 20 aastaks vähemalt ametlikult sõltumatuks. Kuid 1581. aastal, kui kuningas Stefan Bathory oli venelased Läti alalt minema löönud, ratsutas ta suure väehulga saatel ka Riiga sisse ning andis mõista, et linnal pole teist teed kui temale alistuda.

Ametlikult toimus see siiski aasta hiljem, pärast Jam Zapolski vaherahu sõlmimist. Erinevalt muust Liivimaast, mida kuningas pidas mõõgaga võidetuks, alistus Riia lepinguga ning sai küllaltki ulatuslikud privileegid, eriti luterluse kaitseks. Seetõttu ei rajatud uut katoliiklikku piiskopkonda ka mitte Riiga, vaid hoopis Võndu (Cesisesse).