Rahukonverentsi 13. istung

Sulge

Pärast lähetustelt tagasipöördumist peeti 22. detsembril 1919 rahukonverentsi 13. istung, kus riigipiiride ja julgeolekutagatiste osas saavutati juba osalist edu. Adolf Joffe (pildil) oli valmis arutama Poska taotlust saada Eestile veel mõningaid territoriaalseid soodustusi. Otsustati moodustada piirikomisjon, kuhu kuulusid mõlema poole delegatsioonide juhid ning sõjalised eksperdid Jaan Soots ja Fjodor Kostjajev. Nüüd tegi Poska venelastele lõpuks ettepaneku hakata arutama julgeolekugarantiide küsimust. Ka selle tarvis moodustati vastav komisjon.

Kahel järgneval päeval tegid mõlemad komisjonid pingelist tööd ning suutsid põhiküsimustes kokkuleppele jõuda. Nõnda saadi jõuluks vaherahuleping allakirjutamisküpseks, kuid 24. detsembri õhtul tegi Joffe äkilise eete, et mõlemale poole Narva jõge moodustataks kümneverstaline neutraaltsoon. Eesti delegatsioon sellega nõustuda ei saanud, mistõttu läbirääkimised, hoolimata Kostjajevi sõjalistest ähvardustest, katkesid.

Joffe ettepanek oli otseselt seotud Nõukogude väejuhatuse plaanidega alustada uut pealetungi Viru rindel.

28. detsembril alustaski Punaarmee rünnakut, kuid Eesti Rahvavägi pani sellele visalt vastu, ning enamlaste kallaletungid ebaõnnestusid taaskord. Mõistes "suurtükipoliitika" läbikukkumist, oli Joffe uuesti valmis läbirääkimisteks. 29.-31. detsembrini jätkus piiri- ja julgeolekutagatiste komisjonide töö ning lepiti lõplikult kokku olulisemates poliitilistes punktides.

Allikad: Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Ilmamaa, 2005
Eesti Vabadussõda, 1918-1920, 2. Tallinn: Mats, 1997

Allikas (foto): http://www.seligman.org.il/Adolph%20Joffe.jpg