Vene kolmas piirikava

Sulge

17. detsembri istugil esitas Vene delegatsioon Eestile järjekordse piirikava, kus oli tehtud eelnevaga võrreldes mõningaid järelandmisi.

Eestile kuuluvaks tunnistati nüüd ka Narva jõe paremal kaldal asuv Jaanilinn koos suurema osaga Narva vallast, lõunas aga Petseri linn koos seda ümbritseva 5-6 km laiuse vööndiga. Kuna Eesti saatkonnal tuli seda piirikava pikemalt arutada, katkestati mõneks päevaks läbirääkimised.

Selles majas toimusid läbirääkimised.


20. detsembril korraldati Tallinnas valitsuse, sõjaväe ülemjuhataja ning Asutava Kogu riigikaitse ja välisasjade komisjoni ühine istung, kus esines Jaan Poska ettekandega rahuläbirääkimiste senisest käigust. Rahukonverentsi otsustati jätkata. Samal ajal suundus osa Eesti rahusaatkonna liikmetest koos välisministriga hoopis Riiga, et kohtuda Antandi Baltikumi sõjaväemissiooni juhi, Prantsuse kindrali Henri-Albert' Niesseliga. Selgus, et Prantsusmaa on Eesti rahupüüdlustele jäigalt vastu. Samas kinnitasid inglased üha veenvamalt, et on eestlaste enesemääramisõigusega päri.


21. detsembri õhtul pidas Eesti rahudelegatsioon kinnise koosoleku, kus otsustati Nõukogude järjekorde piiriprojekt tagasi lükata. Eesti sõjaline juhtkond juhtis seejuures tähelepanu asjaolule, et Eesti julgeolekule on ülioluline etnilisest piirist kaugemale ulatuv julgeolekuvöönd.

Allikad: Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Ilmamaa, 2005
Eesti Vabadussõda, 1918-1920, 2. Tallinn: Mats, 1997

Allikas (pilt): http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/21/Tartu_Peace_Treaty02.JPG