Eesti esimene piirikava

Sulge

8. detsembril 1919 esitas Eesti delegatsioon enamlastele esimese "ajutise piirikava", mis ulatus üldjoontes Ingeri järvede ning Jaama linnani, läbis Peipsi ja Pihkva järve nende keskkohas, ulatudes lõunas Velikaja jõeni.

Sellist äärmiselt pretentsioonikat piirikava õigustati Eesti riigi strateegiliste kaitsevajadustega. Poska sõnade kohaselt tuli pärast rahulepingu sõlmimist luua komisjon, mis lõpliku piiri etniliste põhimõtete alusel paika paneb, vaieldavatel territooriumitel korraldataks rahvahääletus.

See piirikava erines tunduvalt Asutava Kogu kindlaks määratud piirist ajutises põhiseaduses, kuid vastas Balti riikide esimesel konverentsil kogunenud sõjavägede ülemjuhatuste esindajate nägemusele neutraalsest tsoonist Venemaa ning Baltimaade vahel.

Allikad: Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Ilmamaa, 2005
Eesti Vabadussõda, 1918-1920, 2. Tallinn: Mats, 1997