Eestlaste taganemine ning järellahing

Sulge

Taganevaid eestlasi asuti jälitama, kusjuures eestlased võisid neid tagaajavate sakslastega pidada veel ühe lootusetu järellahingu.

Kui eestlaste äge pealetung oli kõikjalt tagasi tõrjutud, algas eestlaste jälitamine. Siinjuures on võimalik, et pealahinguväljast lääne pool kunagise Risti kabeli koha lähedal võisid taandumisel uuesti koondunud eestlaste vägi ning neid tagaajavad sakslased maha pidada veel järellahingu, kus rüütelvennad sattusid üsnagi raskesse olukorda.

Alles koos tagantpoolt appiruttavate ristisõdijate väeosadega suudeti eestlased lõplikult purustada. Algas vihane eesti maleva riismete jälitamine ümberkaudsetes metsades ja soodes.

Eestlaste kaotused olid suured, erinevate kroonikute andmeil koguni 1000-1400 langenut. Kuigi kroonikate arve ei tasu oluliselt usaldada, võib siiski arvata, et eesti malevast hävis kuni veerand.

Ristisõdijad olla saagiks võtnud üle 2000 hobuse. Surma sai hulk Sakala vanemaid, teiste hulgas ka kuulus Lembitu. Kaotusi kandis aga ka ristisõdijate leer, neist olulisim hukkunu oli liivlaste vanem ja sakslaste suur sõber Kaupo.

Allikad: Sulev Vahtre. Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208-1227. Tallinn: Olion. 1990

Evald Tõnisson, Jüri Selirand ja Artur Vassar. Kui Lembitu kutsus... Tallinn: Eesti Raamat, 1968                            

Allikas (pilt): A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tanneberg Eesti ajalugu I, Avita 1997, lk 64