Võnnu taashõivamine ja edasitung Riia suunas

Sulge

23. juuni varahommikul 1919 alustas Eesti Rahvavägi edasitungi Võnnu peale ning avastas, et sakslased on öösel kogu rindel tagasi tõmbunud.

Võidukad eestlased sisenesid Võnnu linna. Vastaselt saadi rikkalik sõjasaak. 3. diviisi ülem kindral Põdder käskis temale alluvates maakondades heisata lipud ja korraldada paraade.

Alates 1934. aastast tähistatakse 23. juunit ametlikult võidupühana.

Algas sakslaste kiire jälitamine. Saksa väed olid aktiivsele kaitsele jäänud Inčukalnsi-Englarte Sigulda joonele maailmasõja-aegsetesse kaevikutesse (pildil).

 Alates 24. juunist Landeswehri vastupanuvõime nõrgenes ning sakslased hakkasid korratult taanduma. Enne taganemist jõuti õhku lasta kõrge Amata jõe raudteesild, mis pani mitmeks päevaks seisma Eesti soomusrongid.

24. juuni õhtul vallutasid kuperjanovlased Sigulda, 26. ja 27. juunil pärast ägedaid lahinguid Inčukalnsi ja Englarte lähedal ning Ropaži jaama vallutamist stabiliseerus rinne uuel kaevikutejoonel Koiva jõe suudme-Valgejärve (Baltezers)-Jägeli (Jugla) järve joonel.

Allikad: Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Ilmamaa, 2005
Eesti Vabadussõda, 1918-1920, 1. Tallinn: Mats, 1996
Eesti ajaloo atlas. Tallinn: Avita, 2006.                                                                                                     

Allikad (pildid): http://www.hot.ee/vabadussoda/landes_2.jpg 

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/a/af/Zehsis.jpg