Taanlaste esimene katse Eesti alad vallutada

Sulge

Eesti aladest hakkas 13. sajandi alguses üha enam huvituma ka Taani, kus peamiseks eestlastevastase ristisõja õhutajaks sai Lundi peapiiskop Andreas Sunesen (pildil).

13. jaanuaril 1206 sai Sunesen paavstilt volituse seada enda ristitud paganate maale piiskop. Nõnda saadi vallutamisele paavsti õnnistus ning 1206. aastal algaski suurem sõjakäik eestlaste vastu, ettekäändeks kättemaks saarlaste 1203. aasta röövretke eest.

Taanlased maabusid Saaremaal ning ehitasid sinna linnuse, kuid olid mõne aja pärast sunnitud selle saarlaste pidevate rünnakute tõttu hülgama ja maha põletama. Nõnda lõppes Taani esimene üritus siinmail kanda kinnitada täieliku läbikukkumisega, mis hoidis taanlased veel mitu aastat Eesti asjadest eemal.

Allikad: Sulev Vahtre. Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208-1227. Tallinn: Olion. 1990
Eesti ajaloo atlas. Tallinn: Avita, 2006.                                                                                                    
Allikas (pilt):  http://farm3.static.flickr.com/2054/2117381405_d56c664fb5.jpg