Rahvaväe üldpealetung

Sulge

1919. aasta esimesel nädalal peeti rindel olulised murdelahingud, Eesti armee läks üle aktiivsele kaitsele. Jaanuari esimestel päevadel löödi tagasi mitmed Punaarmee rünnakud ja 5. jaanuaril 1919 hõivas soomusrong Aegviidu raudteejaama.

Seisma pandi edastung Paide, Põltsamaa ning Pärnu suunas.

7. jaanuaril 1919 algas Rahvaväe üldpealetung hoolimata Punaarmee ülekaalust. Eestlaste põhiliseks sõjaliseks jõuks kujunesid soomusrongid (pildil). 12. jaanuaril vabastati Rakvere, 17. jaanuaril maabus Utrias 1000-meheline meredessant ning selle kaasa teinud soome vabatahtlikud vabastasid järgmise päeva õhtul Narva. Pärast seda lõpetati Viru rindel lahingutegevus ning jäädi Narva jõele kaitsele.

Tartu suunas liikus samal ajal Rahvaväe kaks soomusrongi kapten Karl Partsi juhtimisel. Pärast Kuperjanovi partisanidega ühinemist ning väikesi kokkupõrkeid taganevate punaarmeelastega jõuti 14. jaanuari pärastlõunal Tartusse. Juba järgmisel päeval pidid linna vabastajad pidama kaitselahinguid Tartusse kippuvate läti küttidega.

Allikad: Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Ilmamaa, 2005
Eesti ajaloo atlas. Tallinn: Avita, 2006.                                                                                                

Allikas (pilt): http://www.hot.ee/vabadussoda/soomus.jpg