Madisepäeva lahing ja Lembitu surm

Sulge

1217. aastal olid eestlased koos venelastega saavutanud võidu ristisõdijate üle Otepääl ning Sakala ja Ugandi asusid koos teiste maakondade ning venelastega plaanima suuremat sakslastevastast retke. Nõnda kogusid nad Sakalasse Henriku järgi enneolematu väe, 6000 meest. Seal oli sõjamehi pea kõigist maakondadest, kuid saarlased jäid sellest kõrvale.

Lembitule pühendatud ausammas Suure-Jaanil

Eestlased lootsid, et ka venelased saabuvad peagi suure väegi Sakalasse, kuid neid ei tulnud. Selle asemel kogusid eestlaste plaanist teada saanud ristisõdijad ligi 3000-mehelise valikväe ja tungisid Sakalasse. Kokkupõrkes Navesti (ka Pala) jõe lähistel suutsid ristisõdijad eestlaste väe purustada. Henrik jutustab, et Lembitu ja teised Sakala vanemad võitlesid küll vapralt, kuid lõpuks löödi ka sakalased põgenema. Ent lätlane Veko tundis Lembitu ära, jälitas teda ning tappis ta, röövides talt rõivad. Lembitu pea raiuti maha ning võeti Liivimaale kaasa. Lahingus langesid ka mitmed teised eestlaste vanemad: Vootele, Manivalde ja teised, ristisõdijate poolt oli nimekaimaks langenuks aga ilmselt liivlaste vanem Kaupo.

Allikad: Eesti ajalugu elulugudes: 101 tähtsat eestlast. Tallinn: Olion, 1997, lk-d12–13.

Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Tallinn: Eesti Raamat, 1982.

Pildi allikas: http://www.suure-jaani.ee/vaatamist.html