Esimese maailmasõja taust

Sulge

20. sajandi alguses käis Euroopas äge võidurelvastumine. Euroopa suurriigid huvitusid üha enam majanduslike ja poliitiliste mõjusfääride ümberjagamisest.

Eriti suured olid imperialistlikud ambitsioonid Saksamaal, kes oli maailma majanduses esirinnas ning soovis seetõttu oma mõjuvõimu kasvu Euroopas ja terves maailmas. Sõja tõenäosus kasvas iga aastaga, tuli ära oodata vaid õiget hetke.

28. juunil 1914 mõrvas serblasest natsionalist Gavrilo Princip Sarajevos Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi ja tema naise (pildil).

Austria süüdistas atendaadis Serbia valitsust ning rahvuslasi ja esitas Serbiale vastuvõetamatu ultimaatumi. Katsed konflikti rahumeelselt lahendada jooksid liiva ning 28. juulil 1914 kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja.

Austria-Ungari liitlane Saksamaa ning Serbia toetaja Venemaa kuulutasid välja mobilisatsioonid ning 31. juulil kuulutas Saksamaa sõja Venemaale. Mõni päev hiljem kuulutas Saksamaa sõja ka Prantsusmaale ning tungis läbi neutraalse Belgia Prantsusmaa pinnale. See käik kiskus oodatult sõtta aga ka Suurbritannia. Esimene maailmasõda oli alanud.

Allikad: Allikad: Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Ilmamaa, 2005
Õie Elango, Ants Ruusmann ja Karl Siilivask. Eesti maast ja rahvast: Maailmasõjast maailmasõjani. Tallinn: Olion, 1998
Eesti ajalugu: kronoloogia. Tallinn: Olion, 2007
Eesti ajaloo atlas. Tallinn: Avita, 2006.                                                                                                       

Allikas (pilt): http://thestar.com.my/archives/2008/1/27/lifefocus/sm_04franz.jpg