Seltsiliikumine ja olme

kaardile

1927

 

Seltsiliikumine muutus iseseisvusajal tihedamaks. Tegutses arvukalt laulu- ja mänguseltse, tekkis mitmeid uusi spordiseltse. Asutati erinevaid seltse ühendavad liidud. Kui eelnevalt oli seltsielu olnud pigem täiskasvanute pärusmaa, siis nüüd rajati mitmeid noorteseltse. Vabadussõja viimastel aastatel rajati Noorte Meeste Kristlik Ühing. Olid skautide ja gaidide organisatsioonid. 

Inimeste olmetingimused tegid läbi mitmesuguseid muutuseid. Uued linnamajad olid elektrivalgustuse, keskkütte, vesikäimlaga, paremal juhul oli ka elektripliit ja külmkapp. Üha tavalisemad olid grammofonid, raadiod ja telefonid. Mööbel muutus modernsemaks ja kergemaks. Oluliselt suurenes mööblivabrikute korterimööblitoodang. Üha suuremat tähelepanu pöörati kodu kaunistamisele: levisid linikud, diivanipadjad, õlimaalid. 

Maal ehitati uusi taluhooneid, mis paiknesid eraldi rehielamutest. Ka maal hakkas levima elekter ja telefon, kuigi nendel levik oli aeglasem. 

Rõivamoodi inspireerisid filmid, ajalehed ja ajakirjad. Neis levis teave Pariisi või Londoni moest. 1920. aastad olid murrangulised naistemoes, kuna korsetti enam ei kantud, ning riietuti allaviidud vöökohaga särkkleiti. Naised hakkasid kandma poisipead, pottkübarat ja kunstsiidist sukkasid. 

 

Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni (Tartu: Ilmamaa, 2005)


 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • kirik
  • kool
  • maja
  • monument
  • muuseum
  • raamatukogu
  • teater