Sport

kaardile

1936

 

Spordiliikumine jõudis Eestisse 19. sajandil. Omariikluse perioodil jätkas spordielu arenemist ning spordi harrastamine levis laiemate hulkade seas.

Eesti esimese olümpiakulla võitjaks oli tõstja Alfred Neuland, kes võitis medali Antverpenis. Tõstja Alfred Schmidt ja maratonijooksja Jüri Lossmann said sealt hõbemedalid. Tuntuim kergejõustiklane oli Aleksander Klumberg. Aastail 1922-1924 oli ta kümnevõistluse maailmarekordi omanik. 1924. aasta Pariisi olümpiamängudelt võitis ta pronksmedali. 1930. aastatel siiski kergejõustikus maailma tippu ei kuulunud. Edukamad olid raskejõustiklased. Tõstjad said mitmeid maailmarekordeid ning koos maadlejatega saadi mitmeid olümpiamedaleid. Tähelepanuväärne oli Kristjan Palusalu kahekordne olümpiavõit vaba- ja kreeka-rooma maadluse raskekaalus 1936. aastal Berliinis. 

Tippu tõusid eesti laskurid, kes võitsid 1935. aastal Roomas maailmameistrivõistlused ja said viis meistritiitlit. 

Maleolümpial osales Eesti esmakordselt 1935. Aastal. 1938. aastal saavutas Paul Keres võidu turniiril Hollandis. Ta tunnistati ametlikuks tiitlipretendendiks maailmameister Aleksandr Alehhini vastu, kuid tiitlimatšini ei jõutud. 

Populaarsed olid sportmängud, kuigi maailmatasemeni neis ei jõutud. 

 

Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni (Tartu: Ilmamaa, 2005)


 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • kirik
  • kool
  • maja
  • monument
  • muuseum
  • raamatukogu
  • teater