Ajakirjandus ja raadio

kaardile

1939

 

Olulisim infoedastaja oli trükiajakirjandus. Üha enam pakkus sellele konkurentsi raadio. Ajakirjandusmaastik oli samas muutlik, ilmus mitmeid ajalehti, asutati uusi. Parteidel olid oma häälekandjad: Rahvaerakonnal Postimees, Tööerakonnal Vaba Maa. Lugejate arvult oli suurim ja sisult sõltumatu Päevaleht. Veelgi suurema trükiarvuga oli Esmaspäev, mis oli kollane nädalaleht.

Kuna riigipöörde järel likvideeriti erakonnad, läksid ka nende häälekandjad kirjastusühingute kätte. Suleti Vabadussõjalaste väljaanded. Ajaleht Postimees läks sundhoolduse alla. Asutati Riiklik Propaganda Talitus, mis piiras oluliselt ajakirjanike sõnavabadust. 

Ilmus mitmeid erinevaid ajakirju. Olulised olid poliitilised ja üldkultuurilised, näiteks Odamees, Tänapäev, Akadeemia. Laialt levisid ka mitmesugused erialased väljaanded. 

Olulist rolli mängis raadio. Regulaarseid saateid alustati 1926. aastal. Kuulajate arv jäi rahapuuduse ja tehnilise probleemide tõttu 15 000 ringi. Kui raadio riigistati, rajati saatejaam Türile. 1939. aastaks jõudis raadiokuulajate arv 100 000ni. Üheks raadio ülesehitajaks ja tuntumaks raadiohääleks oli Feliks Moor. Tema eestvedamise hakati lavastama kuuldemänge.  

 

Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni (Tartu: Ilmamaa, 2005)

http://www.filmi.arhiiv.ee/audio/feliksmoor/img/moor03.jpg


 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • kirik
  • kool
  • maja
  • monument
  • muuseum
  • raamatukogu
  • teater