Kujutav kunst

kaardile

1934

 

Muutused kujutava kunsti arengus toimusid koos muutustega teistes kultuurivaldkondades. Eesti Vabariigi sünniajal oli maalikunsti valdkond kirev ning mitmekesine. Kunstnikud olid saanud oma hariduse mitmetes erinevates kohtades: Peterburis, Pariisis, Berliinis. Olulisemad kunstivoolud olid ekspressionism ja impressionism. 

1919. aastal toimus kunsti ülevaatenäitus, mis sai ajakirjanduses tugevat kriitikat. Oodati futurismi, kubismi ja konstruktivismi. Ants Laikmaa, Kristjan Raua, Konrad Mägi jt. teosed näisid seepärast kriitikutele liiga igavate ja traditsioonilistena.

1922. aastal loodi Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing, hiljem kasvas sellest välja Eesti Kunstnikkude Liit. Uuemate kunstivoolude esindajad koondusid Eesti Kunstnikkude Rühma. 

1918. aastal asutati kunstiühing Pallas, mis rajas Tartusse oma kunstikooli. Sellest kujune Eesti tähtsaim kunstiõppeasutus. Sellega olid seotud Konrad Mägi, Nikolai Triik, Ado Vabbe. 

1920. aastal anti välja erinevaid vabagraafika mappe, mis elavdas oluliselt kunstielu. Esile tõusid Eduard Viiralt, Ferdi Sannamees, Jaan Vahtra, Märt Laarman. Skulptuuris jätkas Amandus Adamson. Tema vormikõne, mis oli akadeemiline, oli osalt vananenud, kuid tema tööd leidsid head vastuvõttu. Mitmed Vabadussõja monumendid olid akadeemilis-puised. Oluliseks kujuriks sai Jaan Koort. Ta õppis Peterburis ning oli küpsenud Pariisis. Üks tema tuntumaid teoseid oli „Metskits“. Oluline oli ka Anton Starkopfi looming. 

1920. aastate keskpaigas oli moevooluks kubism. Seda propageerisid ja rakendasid Arnold Akberg, Märt Laarman, Jaan Vahtra, Eduard Ole ning teised. 1920. Aastate lõpul pöördusid mitmed tagasi realismi poole.

Olulisele kohale jäi rahvusromantiline kunstisuund. Seda esindas eeskätt Kristjan Raud, kes käsitles „Kalevipoja“ teemasid. Rahvusromantilisi jooni on ka Ants Laikmaa ja August Janseni töödes. 

Kriisiaastad mõjusid kunstielule raskelt, kuna kultuurkapitali toetused vähenesid. Kunsti ostmine vähenes ja publikuhuvi langes. 1934. aastal avati Tallinna Kunstihoone ja selle näitust külastas üle 12 000 inimese ning eraostude arv hakkas suurenema. Pärast seda hakkas näituste arv kasvama ning olukord kunstielus paranema. Tihti toimusid väliskunstinäitused ja eesti kunsti näitused välismaal. 1939. aastal näidati eesti kunsti Roomas, Antverpenis, Budapestis, Varssavis ja Krakovis. 

 

Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni (Tartu: Ilmamaa, 2005)

http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/juugend/eesti/pildileht/pilt7.html

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Konrad_M%C3%A4gi_Varemed_Capril_1922-23_%C3%B5li.JPG


 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • kirik
  • kool
  • maja
  • monument
  • muuseum
  • raamatukogu
  • teater