Kõrgharidus: eestikeelne Tartu Ülikool

kaardile

01. detsember 1919

1919. aasta 1. detsembril eestikeelsena avatud Tartu Ülikool oli olulisim kõrgharidust andev õppeasutus. Olulisimad kõrgharidussüsteemi panustajad olid Peeter Põld, Heinrich Koppel ja Johan Kõpp. 

Eestikeelse ülikooli algusajad olid rasked, kuna puudu oli eestikeelsest õppekirjandusest ja õppejõududest. Soomest ja Rootsist kutsuti Eestisse professoreid ja teadlasi, kes aitasid haridussüsteemi üles ehitada. Olulisemad Eestisse tulnud õppejõud olid ajaloolane Arno Rafael Cederberg, muinasteadlane Aarne Michael Tallgren, keeleteadlane Lauri Kettunen ning rahvateadlane Ilmari Manninen. Kui 1932. aastal tähistati ülikooli 300. juubelit, oli ülikoolis juba suur hulk noori eesti teadlasi.

Iseseisvusaja jooksul loodi uued teadiskonnad: põllumajandus- ja loomaarstiteaduskond. Õigusteaduskonnast eraldus majandusteaduskond. Muu hulgas rajati terve hulk uusi õppetoole, millest paljud olid rahvusteaduste jaoks. Iseloomulik oli üliõpilaste ja õppejõudude arvu kasv. 

Eestis oli võimalik omandada ka tehnilist kõrgharidust, mida pakkus Tallinna Tehnikaülikool. Kunstiharidust pakkusid Kõrgem Kunstikool Pallas Tartus ja Riigi Kõrgem Kunstikool Tallinnas. Muusikaharidust andsid Tartu Kõrgem Muusikakool ja Tallinna Konservatoorium. Kõrgem Sõjakool valmistas ette staabiohvitsere.


Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni (Tartu: Ilmamaa, 2005)

 



Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • kirik
  • kool
  • maja
  • monument
  • muuseum
  • raamatukogu
  • teater