Riigikogu likvideerimine

kaardile

august 1940

1939. aasta 1. septembril algas Saksamaa diktaatori Adolf Hitleri kallaletungiga Poolale Euroopas Teine maailmasõda. Varem oli Hitler kindlustanud enda seljatagust eelseisvas võitluses Prantsusmaa ja Suurbritanniaga, sõlmides 1939. aasta 23. augustil pakti Nõukogud Liidu diktaatori Jossif Staliniga. Kummaliste liitlaste omavahelise kokkuleppe kohaselt jagati Ida-Euroopa ära mõjusfäärid, mille kohaselt jäid Balti riigid, nagu ka idapoolne osa Poolast ja Bessaraabia Rumeenia idaosas Nõukogude Liidu huvipiirkonda. Vähem kui kuu aega hiljem  surus Nõukogude Liidu juhtkond Balti riikidele peale vastastikuse abistamise lepingu, mille kohaselt lubati abistada teineteist kolmandate riikide kallaletungi puhul ning Baltikumi paigutati Nõukogude maa- ja õhuväed, mis saabusid 1939. aasta lõpul.

1939. aasta sügise ning 1940. aasta kevade jooksul nõudsid Nõukogude võimud Eestilt laiemaid õigusi suuremate väekontingentide toomiseks ja baseerimiseks Eesti territooriumil. Pätsi poolt juhitud valitsus ei näinud olukorrast muud väljapääsu kui pealesurutud nõudmisi aksepteerida. 1940. aasta kevadeks oli Eestisse saabunud rohkem kui 30 000 punaväelast ning Moskva autoriteet Eesti valitsemise üle otsustatavates küsimustes kasvas jõuliselt. 1940. aasta 16. juunil esitasid Nõukogude võimud Eestile, Lätile ja Leedule ultimaatumi: Tallinnasse saabus käsk moodustada uus moskvasõbralik valitsus ning lubada Eesti territooriumile uued Punaarmee väekoondised, tagamaks vastastiku abistamise pakti täitmist. Pätsi valitsuse kaalutluste tulemuseks oli otsus ultimaatumile alluda.

1940. aasta juunis toimus Eesti Vabariigi täielik okupeerimine Nõukogude Liidu väeüksuste poolt. Sellega samaaegselt tuli Moksva taktika kohaselt moodustada uus nõukogudemeelne Eesti valitsus. 19. juunil saabus Tallinnasse Nõukogude Liidu kindralmajor Andrei Ždanov, kellele oli tehtus ülesandeks korraldada Eesti uue valitsuse moodustamine. Selle peaministriks pidi saama vasakpoolsete vaadetega arst ja luuletaja Johannes Vares-Barbarus. 21. juunil esitati president Pätsile uue valitsuse kooseis ning samal päeval korraldati Moskva organiseerimisel selle ametisse nimetamise toetuseks massimeeleavaldusi. Nõukogude võimude toetusel toimusid demonstratsioonid kaheteistkümnes linnas ja asulas ning Päts nõustus talle Ždanovi poolt esitatud valitsuskabineti koosseisuga.

Pildil: Tööliste meeleavaldus 21. juunil Kadrioru lossi ees

5. juulil ilmus presidendi otsus uue Riigivolikogu koosseisu valimise ning Riiginõukogu kujundamise kohta. Uue Riigikogu valimiste toimumisajaks määrati ebaseaduslikult 14.-15. juuli. 6. juulil tehti teatavaks uue valimisbloki – Eesti Töötava Rahva Liidu – moodustamine, mis oli juhitud kommunistliku partei poolt. Vaatamata Nõukogude võimuorganite aktiivsele vastupanule esitati ka 83 opositsioonilise kandidaadi osalus. Arvukate piirangute käigus suudeti kehtetuks tunnistada enamiku opositsiooniliste kandidaatide osalus. Lõpuks sai valimistel osaleda vaid üks opositsiooniline kandidaat, Jüri-Rajur Liivak, kelle vastu algatati kohe laimukampaania. Võimude poolt igati kontrollitud valimistel anti  Eesti Töötava Rahva Liidu kandidaatidele ametlikel andmetel 92,5% häältest, kehtetuid sedeleid oli 7,2%.

Juba 21. juulil algas äsja valitud Riigivolikogu teise koosseisu esimene istungijärk. Selle päevakorras oli Eesti riigikorra küsimus, Eesti ühendamine Nõukogude Liiduga ja natsionaliseerimise korraldamise programmid. Kuna 80-st Riigivolikogu liikmest olid 45 kommunistliku partei liikmed, oli garanteeritud parlamendi moskvameelsus. Juba saadikute esimesel koosistumisel kuulutati Eestis välja nõukogude võim ja riik nimetati ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. Kohe moodustati Riigikogus delegatsioon, mis esitaks palve võtta Eesti NSV vastu Nõugkogude Liidu koosseisu. See rahuldati Moskvas 6. augustil – Eesti oli ametlikult annekteeritud.  25. augustil nimetati Riigivolikogu ümber ENSV Ajutiseks Ülemnõukoguks. Riigikogu taastati Eestis pärast Nõukogude okupatsiooni lõppu 1991. aastal.

Pildil: Riigikogu delegatsioon Moskva Punasel Väljakul 1940. aasta augustis

Pildid:

http://www.ra.ee/fotis/watermark.php?id=117023

http://www.nlib.ee/html/expo/p90/p1/38/40_107.jpg

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline