Viienda Riigikogu tegevus

kaardile

juuni 1932

Viienda Riigikogu esimese koosoleku tulemuseks oli, et ühinenud põllumehed said endale nii Riigikogu esimehe kui sekretäri kohad, nende esimeste abide kohad läksid Rahvuslikule Keskerakonnale, teiste abide kohad vastavalt sotsialistidele. Koheselt ilmnes aga, et erakondade ühinemine ei tähendanud siiski poliitilist konsolideerumist, sest peagi ilmnesid hoopis märgid killustumise süvenemisest. Ennekõike demonstreerisid seda raskused valitsuste moodustamisel, sest riigivanemaks saanud Karl Einbundil kulus oma ühinenud põllumeeste ja keskerakonna kaolitsioonist sündinud kabineti moodustamiseks 29 päeva, kuid vaid 76 päeva hiljem koalitsioon lagunes. Järgnes taas 29 päeva pikkune valitsuskriis, mis lõppes Konstantin Pätsi neljanda valitsuse ametisseseadmisega.

Pildil: Viienda Riigikogu istung

Päts lõi erakorralise usaldusvalitsuse, mis ei põhinenud sõlmitud koalitsioonil erakondade vahel. Ministrid valis riigivanem isklikult välja nende usalduse ja pädevuse hindamise läbi. Riigikogu andis valitsusele ka erakorralised volitused majanduskriisiga võitlemiseks, kuigi nõuti krooni kursi säilitamist. Viimasest nõudmisest lähtuvalt said valitsuse juhtideks põllumehed ja sotsialistid, kes olid rängalt raha devalveerimise vastu. Krooni kursi säilitamise nõudest tulenevalt ei olnud valitsus aga suuteline majanduskriisiga efektiivselt võitlema. Ühtlasi hakkasid lagunema majandussurutise haripunktis sõlmitud parteide liidud ning ühinenud põllumehed jagunesid suuresti krooni kursi hoidmise küsimuses tekkinud tülide tõttu taas Põllumeestekogudeks ja Asunike Koondiseks.

Seoses ühinenud põllumeeste liidu lagunemisega lahkus ametist ka Pätsi valitsus. Järgneva 24 päeva jooksul proovis valitsuse moodustamisel kätt seitse poliitikut, mõned neist korduvalt. Kriisi lahendamiseks tegi tollane Riigikogu esimees Jaan Tõnisson valitsuse kokkupaneku lõpuks ülesandeks iseendale ning tuli sellega ka toime. Kuna tema koalitsiooni kuulusid keskerakondlased ja asunikud, oli tegemist sisuliselt vähemusvalitsusega, aga Saksa-Rootsi fraktsiooni toetuse abil saadi siiski vajalikud toetushääled kokku. Tõnissoni valitsust saatsid algusest peale suured kriitikalained, mis said alguse juba sellest, et sotsialistid süüdistasid valitsusjuhti isehakanult riigivanemaks astumises. 1933. aasta juunis suutis Tõnissoni valitsus ka pika ja kärarohke vaidluse järel läbi suruda krooni devalveerimine 35% ulatuses.

Samal ajal oli kasvanud tugevat kätt pooldavate vabadussõjalaste mõju Eesti ühiskonnas ning langenud Riigikogu maine. 1932. aasta novembris esitasid vabadussõjalased omapoolse põhiseaduse muutmise ettepaneku, aga Riigikogu koostas ühtlasi omaenda uue eelnõu, mis otsustati rahvahääletusele panna enne vabadussõjalaste oma. See ei erinenud eriti eelmisest: peamiseks muudatuseks oli parlamendi osatähtsuse mõningane kasv riigipea õiguse kärpimise arvel. See eelnõu aga kukkus 1933. aasta juunis toimunud rahvahäletusel vabadussõjalaste ja sotsialistide tugeva vastasseisu tõttu läbi.  Samal ajal halvendas Tõnissoni sooritatud krooni devalveerimine veelgi valitsuse mainet ning peagi puhkes skandaal seoses kahe sõjalaeva müümisega Peruule, mille tõttu opositsioon valitsust riigi kaitsevõime nõrgendamises süüdistas.

 

Pildid: Vabadussõjalaste kogunemine Pärnus. Kõnepuldis partei juhtivliige Artur Sirk.

Ühiskonnas kasvasid poliitilised pinged ning eriti sotsialistide ja vabadussõjalaste vastuolud. Selles olukorras lähenes rahvahääletus vabadussõjalaste põhiseaduse muutmise eelnõu üle. See nägi ette rahva poolt valitava laialdasete õigustega presidendi ametikoha loomist, kes polnud Riigikogu ees vastutav. Samas võis riigipea parlamendi laiali saata ning tal oli ka veto- ja dekreedi õigus. Riigikogu liikmeskonda sooviti sellega vähendada 50-le saadikule. 1933. aasta oktoobris toimunud rahvahääletusel toetas vabadussõjalaste eelnõu 73% hääletanutest ja 56% Eesti hääleõiguslikest elanikest. Kohe pärast tulemuste selgumist astus Tõnissoni valitsus tagasi ja oktoobris kinnitati ametisse Konstantin Pätsi viies valitsus, mis pidi riiki juhtima kuni uue põhiseaduse rakendumiseni.

Pildid:

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/66/VapsMovement.jpg/300px-VapsMovement.jpg

http://www.ra.ee/fotis/watermark.php?id=278860

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline