Viienda Riigikogu valimised

kaardile

mai 1932

Ülemaailmsest majanduskriisist põhjustatud üldine elatustaseme langus – sissetulekute vähenemine, tööpuuduse kasv ja muu sellega kaasnev – muutsid Eesti elanikkonna silmis süüdlasteks eelkõige poliitikuid, kes väidetavalt tegutsesid ainult oma parteipoliitilistest sihtidest lähtudes, hoolimata rahva ja riigi käekäigust. Sisepoliitiline kriis, mida iseloomustas stabiilsuse vähenemine ning valitsusvahetuste sagenemine ja keerustumine, ilmnes selgesti alates 1932. aastast. Eelnenud aastad olid paistnud silma just vastupidise poolest: parlamendis esindatud jõudude koosseisus ja vahekordades ei toimunud sel ajal mingeid olulisi muudatusi ning valitsuste püsivus oli isegi keskmisest suurem. Erakondade lähenemine ning liitumine, mis 1930. aastate alguses toimus, andis isegi lootust poliitiliseks konsolideerumiseks.

1932. aasta mais toimunud Riigikogu viienda koosseisu valimistele läksid eeskätt kolm suurt poliitilist jõudu: ühinenud põllumehed, keskerakondlased ja sotsialistid, kellele lisandusid vähemusrahvuste esindajad ning vasakpoolsete tööliste ja kehvikute nimekiri. Sellist olukorda olid kusjuures mitmed poliitikud ja poliitteoreetikud pidanud Eesti jaoks ideaalseks. Üle mitmete aastate pürgis Riigikogusse ka uusi tegijaid, kes küll kohti ei saanud. Nende seas oli ka parempoolne populistlik vabadussõjalaste liikumine, mis ei pääsenud küll parlamenti, aga paiskas Eesti sisepoliitilise elu segamini. Aktiviseerusid ka kommunistid, kes üritasid kriisiolukorda ära kasutada ja organiseerida töötute liikumist, aga see ei õnnestunud neil eriti. Valimiste eel püstitasid ühinenud põllumehed eesmärgi võita parlamendis absoluutne enamus.

Pildil: Põllumeestekogude koosolek "Estonia" kontserdisaalis

Agraarerakonna siht jäi valimistel siiski saavutamata: ühinenud põllumehed saavutasid küll esimese koha, kuid said vaid 42 saadikukohta. Nende toetus oli Eesti ühiskonnas siiski selgesti kasvanud. Rahvuslik Keskerakond sai 23 kohta, Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei 22. See tähendas, et kõige olulisema positsiooni olid saanud põllumehed, kellele avanes võimalus valida, kellega koalitsiooni moodustada, samas kui Rahvuslik Keskerakond ja Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei ei suutnud koguda piisavalt hääli, et enda juhitud liitu luua ning ka väikeparteidest polnud sealjuures abi. Viimased olid Eesti poliitilises elus täiesti marginaliseerunud. Kuigi valijate eelistused polnud märkimisväärselt muutunud, tõid valimised siiski kaasa täiesti uus situatsiooni, sest otsustavat osa etendasid selles kümnekonna erakonna asemel vaid kolm suurparteid.

Pildid:

http://www.ra.ee/fotis/watermark.php?id=8622

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline