Neljanda Riigikogu tegevus

kaardile

juuni 1929

Neljas Riigikogu esimese valitsuse moodustas tööerakondlane Otto Standman. Koalitsioon moodustati Eesti Tööerakonna, Põllumeestekogude, Eesti Rahvaerakonna, Eesti Kristliku Rahvaerakonna ja Asunike Koondise saadikutest. Kuigi Strandmann võttis endale riski põllumeeste parteide liitmise läbi, mis oli tihti seisnud vastu Tööerakonna poliitikale, suutis ta kehtestada ranget distsipliini koalitsiooni sees. Kui Eestisse jõudis aga 1929. aastal puhkenud ülemaailmne majanduskriis, halvanesid selle tulemusena kahe agraarpartei omavahelised suhted. Põllumeeste Kogud hakkasid asunikke ründama ja 1931. aasta veebruaris teatas Strandmann valitsuse tagasiastumisest. Uueks valitsusjuhiks sai Konstatin Päts kelle algatusel koaleerusid aga Põllumeestekogud üllatuslikult sotsialistidega, kes leidsid, et rasketel aegadel on neil õigustatud valitsusse astuda.

Pildil: Riigikogu istung 1930. aastate alguses

Majanduskriisi mõjul algas ka erakondade ühinemine. Esiteks ühinesid 1930. aasta lõpul Rahvaerakond ja Kristlik Rahvaerakond, kuna viimane nägi selgesti, et teda ähvardab väljasuremine. Tegutsema jäädi Eesti Rahvaerakonna nime all. Majanduskriisi tingimustes, mis tabas kõige rängemini põllumehi, hakkasid lähenema ka Põllumeestekogud ja Asunike Koondis, kes leidsid, et kõik jõud tuleb koondada talumeeste kaitseks ja ühineda linnaerakondade vastu. 1932. aasta jaanuaris ühinesid kaks agraarerakonda üheks, mille nimeks sai Põllumeestekogud ja Põllumeeste, Asunikkude ja Riigirentnike Koondis. 1932. aastal ühines Rahvaerakonnaga Tööerakond, ja uus partei võttis endale nimeks Rahvuslik Keskerakond. Sellega ühines veidi hiljem ka Majandusrühm. 

1932. aasta alguses astus ka Päts kriisi tõttu tagasi ning uueks riigivanemaks sai kolm kuud enne valimisi Jaan Teemant, kes pani kokku koalitsiooni põllumeestest ja Rahvuslikust Keskerakonnast. Tema ajaks olid hoos aga üheaegne majandus-, sisepoliitika- ja põhiseaduskriis. Eesti ühiskonnas hakkas teravalt kõlama kriitika parlamendi suunal, kes suruvat valitsusele peale oma tahet. Leiti, et Riigikogu teostab valitsuse üle piiramatut diktaati, lähtudes valitsuste kukutamisel ja uute võimule seadmisel vaid päevapoliitilistest kaalutlustest. Parteisid süüdistati enda huvides tegutsemises, valitsust liigses nõrkuses, mis paljude arvates tulenes põhiseadusest, mis oli võtnud valitsuselt võimaluse Riigikogule vastu seista ning polnud loonud stabiliseerivat presidendi institutsiooni. 

Pildil: Riigikogu esimees Karl Einbund tervitamas Tallinna saabunud Soome parlamendiliikmeid

Laastavat majanduskriisi üritati Riigikogus ületada traditsiooniliste vahendite abil: rakendati ranget kokkuhoiupoliitikat. Seati sisse piirangud Eesti krooni välisvaluutaks vahetamisele ja realiseeriti osa riigi kullavarudest. Samuti kõrgendati tollimakse, toetati põllumajanduslikku tootmist ja suunati tööstuse elavdamiseks ettevõtetesse riiklikke tellimusi. Kriisi aidanuks ületada krooni devalveerimine, aga selle vastu astusid välja Põllumeestekogud ja Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei. Rahva seas kadus usaldus parlamendi suhtes, mida süvendas veelgi erakondadevaheline konkurents ja parteidevaheline süüdistuste esitamine Riigikogus. Majanduskriis sai katalüsaatoriks, mis võimendas juba varem ühiskonnas olnud valukohti. Samal ajal tõmbus kogu Euroopas tagasi demokraatia ning levis autokraatlik valitsemine. 

1931. aasta jooksul järjest tugevnenud surve tõttu oli Riigikogu sunnitud astuma samme põhiseaduse muutmiseks. Erakorraline komisjon töötas välja põhiseaduse muutmise eelnõu, mis nägi ette rahva poolt valitava riigipea ametikoha sisseseadmist, kellel oleks piiratud dekreediõigus, edasilükkava veto õigus ja õigus kuulutada välja enneaegsed Riigikogu valimised. Riigipea kompetentsi pidanuks kuuluma ka ministrite ametissemääramine ja tagandamine. Riigikogu kestvust kavatseti pikendada nelja aastani ning saadikute arvu kärpide 80-le. 1932. aasta märtsis kiitis Riigikogu põhiseaduse muutmise ettepaneku heaks, kuigi selle vastu olid jätkuvalt sotsialistid. 1932. aastal pandi küsimus rahvahääletusele, nagu põhiseaduse muutmiseks konstitutsionaalselt nõutud oli. Seal kukkus eelnõu aga napilt läbi.

Pildid:

http://www.ra.ee/fotis/watermark.php?id=278859

http://www.ra.ee/fotis/watermark.php?id=23765


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline