Kolmanda Riigikogu tegevus

kaardile

juuni 1926

Traditsionaalselt sai Riigikogu esimeheks teisele kohale jäänud partei saata enda esindaja, kelleks sai Karl Einbund. Riigivanema kandidaat tuli leida mujalt kui võiduerakonnast, sest Eesti Sotsialistlikuk Tööliste Partei ei olnud nõus kodanliku vabariigi valitsuses koalitsiooni moodustama. Kuna Jaan Teemant oli Riigikogu hinnangul enda ülesannetega kenasti hakkama saanud, siis ta ka jätkas. Tema valitsusse kuulusid Põllumeestekogud, Eesti Tööerakond, Eesti Kristlik Rarhvaerakond, jätkuvalt tegutsev Majandusrühm ja Asunike Koondis. Seega oli tegu üpris parempoolse valitsusega. Lõpuks astus Teemant Põllumeestekogude ja Asunike Koondise vastuoludest alguse saanud konflikti tõttu tagasi, kuna ta käsitles enda partei poolt tehtud ettepaneku tagasilükkamist Riigikogu poolt umbusaldamiseks.

Jaan Teemanti kabinet, 1926

Pildil: Riigivanem Jaan Teemanti valitsus

Samal ajal kõlasid ka esimesed hääled Eesti põhiseaduse muutmise vajadusest. 1926. aasta 29. septembril eesitas Põllumeestekogude palrmendirühm eesotsas täitesaatvast võimust kõrvale jäänud Konstantin Pätsiga põhiseaduse muutmise eelnõu. Varsti pärast seda esitas oma ettepanekud ka Rahvaerakond. Sagedased valitsuskriisid ning uue valitsuse moodustamisele alati eelnenud pikad kemplemised olid häirinud poliitilist stabiilsust ning õõnestanud võimu autoriteeti. Lahendust otsiti uute põhiseadustega Riigikogu ülitugeva positsiooni kärpimises, valitsuse õiguse suurendamisest ja ka presidendi institutsiooni loomises. Tööerakond, asunikud ja vasakpoolsed fraktsioonid olid aga eelnõude vastu ning põhiseadus jäi 1926. aastal muutmata.

Uue valitsuse moodustas Jaan Tõnisson, kes oli riigipea olnud viimati 1920. aasta sügisel. Tema koalitsiooni kuulisid Eesti Rahvaerakond, Põllumeestekogud, Eesti Tööerakond, Asunike Koondis ja Majandusrühm. Tekkisid vastuolud ning juba 1928. aasta sügisel hakkasid Põllumeeste Kogud ründama asunikust põllumajandusministrit. 12. novembril teatas Tõnisson valitsuse tagasiastumisest. Üsna ootamatu otsuse tegid seejärel sotsialistid, kes leidsid, et kujunenud poliitilise kriisi olukorras on nad valmis ajutiselt valitsusjuhi koha vastu võtma. Nii sündis August Rei valitsus, mille koalitsiooni kuulusid Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, Eesti Tööerakond, Asunike Koondis ja Eesti Kristlik Rahvaerakond.

Kolmanda Riigikogu saavutuseks oli ka 1927. aastal ellu viidud ning 1928. aasta 1. jaanuaril reaalsuseks saanud rahareform, mille kohaselt tuli kasutusele uus valuuta – Eesti kroon, varasema Eesti marga asemel. Ühe krooni väärtus pidi võrduma 0,403226 grammi puhta kulla väärtusega. Kuulsaks sai aga ka 1929. aasta veebruaris toimunud intsident. Pärast ärevat istungit ja sõnasõda parlamendisaalis, kus Põllumeestekogude ja Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei saadikud korruptsiooni üle peetud vaidluses vastakuti läksid, jätkus konflikt Riigikogu riidehoius. Seal andis Põllumeestekogude esindaja Artur Tupits sotsialistist haridusministrile Leopold Johansonile kaks kõrvakiilu. Rahvasuus kujunes seejärel väljend „tupitsat tegema“ käsikähmluse sünonüümiks.

Pildid:

http://valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/ajalugu/ajalugu/eesti-vabariigi-riigikantselei-ajaloost-1918/5_52.jpg

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline