Kolmanda Riigikogu valimised

kaardile

mai 1926

Kuna eelmistel valimistel oli parlament poliitiliselt tohutult killustunud ja sellest olid sündinud mitmed probleemid ja vastuolud, oli 1926. aastaks selge, et Eesti poliitmaastikul peab midagi muutuma. Vahetult enne valimisi võeti ette uus valimisseadus: sellega hakati nõudma, et kõik Riigikogu valimistel kandideerivad nimekirjad maksaksid riigikassasse kautsjoni, mis makstaks Riigikokku pääsemise puhul tagasi, vastasel juhul aga jääks riigile. Summa ei olnud väga suur ning ei tekitanud mingeid probleeme suurtele erakondadele, aga väikesed ühendused ei suutnud seda maksta ja nii piirati nende osalemist valimistel. Valimisseaduse teine muudatus keelas ära üheinimeselised fraktsioonid. Kolmanda muudatusena anti rahvale võimalus valida konkreetset kandidaati, mitte ainult partinimekirja.

Pildil: Eesti Rahvaerakonna valimisreklaam

1925. aastal oli Demokraalik Liit Rahvuslik-Vabameelse Partei lahkumise tõttu taas lagunenud parteideks, mis selle 1923. aastal moodustanud olid. 1925. aastal oli aga teoks saanud ka Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei ja Iseseiseva Sotsialistliku Tööliste Partei ühinemine Eesti Sotsialistlikuks Tööliste Parteiks. 15.-17. mail 1926. aastal toimunud kolmanda Riigikogu valimistel kandideeris 11 nimekirja, millest vaid üks parlamenti ei pääsenud. Järsu tõusu tegid valimistel sotsialistid: Eesti Sotsialistlikik Tööliste Partei sai kõige rohkem hääli, mis on tingitud peamiselt sotsialistidega ühinemisest, aga ka kommunistide kõrvaldamisest, kelle toetajad hääletasid nüüd sotsiaaldemokraatide poolt. Teine tugev tõusja oli kolmandale kohale jõudnud Asunike Koondis.

Sotsiaaldemokraadid said kolmandas Riigikogus 24 saadikukohta, neile järgnesid tihedalt 23 kohta võitnud Põllumeestekogud. Kolmandaks tõusis 14 kohaga Asunike Koondis, kellele järgnes 13 saadikuga Tööerakond. Rahvaerakonna toetus jäi võrreldes eelmiste valimistega samaks: nad saatsid Riigikokku 8 saadikut. Vasaksotsialistid said 6 kohta, Kristlik Rahvaerakond 5. Kolm saadikut läkitasid parlamenti venelased, kahe saadiku saatmiseks kogusid piisavalt hääli baltisakslased. Midagi erakordselt tähelepanuväärset Eesti poliitilisel maastikul seoses kolmandate parlamendivalimistega ei toimunud: erakondlik süsteem oli paika loksunud ning algas suhteline stabiilsusperiood.

Pildid:

http://www.nlib.ee/html/expo/p90/p1/24/26_100.jpg

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline