Esimese Riigikogu tegevus

kaardile

jaanuar 1921

4. jaanuaril 1921. aastal tuli Eesti Vabariigi esimene Riigikogu kokku ja hakkas 1920. aasta põhiseaduse kohaselt oma seadusandlikku võimu teostama. Selle aja poliitilises traditsioonis tähendas valimisvõit, et edukaim erakond sai endale parlamendi esimehe koha, mitte peaministri oma. Sellele positsioonile tõusis seega seega tööerakondalane Otto Strandmann. Valitusjuht pidi esindama teise koha saanud erakonda ehk Põllumeeste Kogusid ning nii moodustas valitsuse Konstantin Päts. Riigikogusse kuulus aga hulk „koalitsioonikõlbmatuid“ parteisid: sotsiaaldemokraadid olid deklareerinud, et nemad kodanlikus valitsuses ei osale ja riigivaenulikke kommuniste ja isesotse ei soovinud parempoolsemad jõud koalitsiooni võtta.

Nii moodustati esimeste Riigikogu valimiste järel valitsuskoalitsioon, kuhu kuulusid Põllumeestekogud, Eesti Tööerakond, Eesti Rahvaerakond ja Eesti Kristlik Rahvaerakond. See Konstantin Pätsi valitsus läks Eesti ajalukku sellega, et oli sõdadavahelisel ajajärgul kõige pikaajalisem valitsus, püsides 22 kuud. Sel perioodil võeti Riigikogus vastu Eesti riigi elu määrama hakanud seadusi, näiteks kodakondsusseadus ja lipuseadus, ning kinnitati Eesti kuulumine Rahvasteliitu. Sellele sai lõpuks saatuslikuks Põllumeestekogude tegevus, kuna 1922. a hakkas ajakirjanduses ilmuma süüdistusi Eesti-Vene suhete tähelepanuta jätmises. Kriitika alla sattus Välisministeeriumi, mida juhtis Põllumeestekogude liige Ants Piip. Tööerakond kutsus 1922. a sügisel enda ministrid valitsusest ära ja 21. oktoobril teatas Päts valitsuse tagasiastumisest.

Valituskriis lahendati vangerdusega: Pätsist sai Riigikogu esimees ja selle ameti tolleaegne esindaja Juhan Kukk sai riigvanemaks. Tema valitsus, mis kinnitati kuu pärast Pätsi tagasiastumist, 21. novembril, koosnes kolmest osapoolest: Eesti Tööerakonnast, Põllumeestkogudest ja Eesti Rahvaerakonnast. Eesti Kristlik Rahvaerakond jäi Tööerakonna vastuseisu tõttu uuest koalitsioonist välja. Ei Juhan Kuke valitsus ega esimese Riigikogu koosseis saanud töötada aga oma volituste lõpuni, sest parlamendis tekkis konflikt ususõpetuse küsimustes. Varem oli Riigikogu usuõpetuse Eesti kooliprogrammist välja hääletanud, aga Eesti Kristlik Rahvaerakond korraldas küsimuse panemise rahvahääletusele.

Pildil: Riigivanem Juhan Kukk

17.-19. veebruaril 1923. aastal korraldati Eestis rahvaküsitlus, otsustamaks, kas lülitada usuõpetus avalike algkoolide õppekavassse või mitte. Eesti Kristlik Rahvaerakond tegi aktiivset selgitustööd, milles rõhutati usuõpetuse rolli kristliu moraali ja kultuuri edendamisel ja seetõttu hääletas 72% osalenutest ka usuõpetuse poolt. Nii sai sellest koolidele kohustuslik, kuid õpilastele siiski vabatahtlik aine. Kuna Riigikogu otsus, mis oli usuõpetuse kooliprogrammist välja hääletanud, oli nüüd aga läinud vastuollu rahva omaga, siis loeti hääletuse tagajärge umbusaldusavalduseks parlamendi suhtes. Riigikogu teatas seepeale laialiminekust ja asus ette valmistama ennetähtaegseid valimisi.

 

Pildil: Eesti Riigikogu hoone tänapäeval

Esimene Riigikogu jõudis siiski veel tegutseda uues Eugen Habermanni ja Herbert Johansoni kavandite järgi Toompea lossi keskaegse konvendihoone vundamendile püsitatud majas. Uus Riigikogu hoone polnud klassitsislik, nagu parlamendihooned tavaliselt, vaid ekspressionistlik. Selles domineerisid intensiivsed värvitoonid, varjatud elektrivalgus ja ebatraditsioonilised sakmekaunistused. Riigikogu hoone oli senise eesti ehituskunsti omapäraseim saavutus ja ka Eesti Vabariigi esimene avalik ehitis. Pärast pidulikku avamistseremooniat 1922. aasta septembris on Toompeale rajatud hoone alati olnud Riigikogu istungikohaks.

Pildid:

http://4.bp.blogspot.com/_6UZX4DUhesY/S7rQZEnrQsI/AAAAAAAAARk/o-UCQLswYLk/s1600/2_juhan+kukk.jpg

http://www.telegram.ee/wp-content/uploads/2013/02/Riigikogu_hoone_kompleks_1230-1935.jpg

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline