Eesti Vabariigi põhiseaduslik korraldus

kaardile

juuni 1920

1919. aasta aprillikuus kokku tulnud Asutav Kogu toimis pooleteise aasta vältel Eesti Vabariigi esimene parlamendina. See rahvasaadikute kogu määras kindlaks riigi põhiseadusliku korralduse. Selle tegevuse peamiste saavutuste seas on esiplaanil ka maareformi läbiviimine. 120-liikmeline Asutav Kogu pidas viis istungjärku ehk 170 istungit, mille jooksul võeti vastu üle 800 seaduse, näiteks avalike algkoolide seadus, mis pani aluse haridusreformile, seisuste kaotamise seadus, mis lõi riigis uue õiguskorra alused, ja perekonnaseisuseadus, millega kirik lahutati riigist. Saadikud läkitasid tervitusi, arutasid teaduse ja kultuuriga seotud muresid, esitasid järelpärimisi valitsusele, jälgisid välispoliitilisi sündmusi ja avaldasid nende suhtes oma arvamust.

 

 

1920. aasta teiseks pooleks oli Asutav Kogu enda tööd lõpetamas ning otsustati välja kuulutada esimesed uue põhiseaduse kohaselt läbi viidavad parlamendivalimised. Asutava Kogu poolt vastu võetud põhiseaduse järgi pidi riigis kõrgeimaks võimukandjaks olema Eesti Vabariigi rahvas. Seadusandlikku võimu teostas põhiseaduse alusel Eestis sajaliikmeline Riigikogu, mille korralised valimised pidid aset leidma iga kolme aasta tagant. Riigipea ülesannetes oli valitsusjuhist riigivanem. Täidesaatvat võimu teostav Vabariigi Valitsus oli parlamendist suuresti sõltuv – Riigikogu nimetas selle ametisse ning see kandis viimase ees vastutust. Juhul kui parlament avaldas valitsusele umbusaldust, pidi see tagasi astuma.

Pildil: Asutava Kogu avakoosolek 1919. aastal.

 

 

Põhiseadus andis rahvale võimu teostamiseks neli mehhanismi. Kõige tavapärasem neist oli valimisõigus: võimalus otsustada parlamendi koosseisu üle valimistel. Valimisõigus oli üldine ja ühetaoline, ilma eesõiguste ja suuremate piiranguteta, olemas kõigil vähemalt 20 aastastel kodanikel. Teiseks kuulus rahvale õigus teostada vahetut kontrolli parlamendi tegevuse üle ja selle koosseisu erakorraliste valimiste ajal ümber kujundada. Kolmandaks oli võimalus teha rahvaalgatuse käigus ettepanekuid olemasolevate seaduste muutmiseks või tühistamiseks ning uute kehtestamiseks. Neljandaks võisid vähemalt 10 000 hääleõiguslikku kodanikku taotleda mõne seaduseelnõu või muu küsimuse panekut rahvahääletusele.

Pildid:

http://vikerraadio.err.ee/saade/pildid/saade_11/asutav_kogu.jpg

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline