Pinged Novgorodi ja Hansa vahel

kaardile

1494

Novgorod jäi kuni 15. sajandi lõpuni Liivimaa ja läänepoolsemate hansalinnade kõige tähtsamaks kaubanduspartneriks Venemaal. Samas ei kadunud kuhugi ka vastastikused konfliktid ning 15. sajandi keskpaigast mõjutasid kaubandust järjekordselt ka poliitilised vastuolud, näiteks Saksa ordu sõda Novgorodiga aastail 1443-48. Korduvalt katkes kaubandus ka vastuolude tõttu Hansa ja Novgorodi vahel. Kui Ivan III 1478. aastal Novgorodi vallutas, kinnitas ta esialgu Hansa vanad privieleegid, aga tegelikkuses oli olukord pöördeliselt muutunud. Hansakontor sattus kohe venelaste surve alla ning sakslased olid sunnitud sellesulgema. Suurvürsti käsul Novgorodist küüditatud vene kaupmeeste asemele tulid vanu tavasid mittetundvad inimesed Moskvast ja muudelt idapoolsetelt aladelt.

Kauplemine Hansa ja Novgorodi vahel katkes kindlasti ka 1480.-81. aasta Liivimaa-Vene sõja tõttu. Pärast Ivan III ulatuslikku rüüsteretke tegid liivimaalased aga rahu ka Novgorodiga ja andsid novgorodlastele soodustusi kauplemiseks Narvas ja õiguse müüa Liivimaal kõiki oma kaupu ise, ilma kohalike vahenduseta. 1488. aastal kehtestas Novgorodi asevalitseja ka korra, et soola ja mett tohtis müüa ainult kaalu eest ning tõusis kaupade kaalumise eest võetav lõiv. See vähendas hansakaupmeeste soodsat positsiooni Venemaa-kaubanduses, kus soolal ja meel oli tähtis roll. Eriti raskesti mõjutas saksa kaupmehi aga 1494. aasta otsus, et Hansa kaotab oma vana õigused võtta vahast selle kvaliteedi proovimiseks tasuta tükk ning nõuda nahkade ostmisel venelastelt midagi pealekauba.

Suurvürst hakkas pärast Novgorodi allutamist Liivimaa naabruskonda jõuliselt ümber kujundama. 1492. aastal käskis Ivan III rajada Narva linna vastu jõe idakaldale Ivangorodi linnuse, mis rajati vaid 3-5 kuuga. Ka Hansa jaoks oli see kahjulik, kuna pakkus venelastele soodsat kauplemispunkti. Kui kaks aastat hiljem saadeti Novgorodis tühistatud Hansa privileegida kohta suurvürstilt aru pärima kaks Liivimaa kaupmeest, ei olnud Ivan III huvitatud suhete klaarimisest. Samal ajal nõuti hoopis Novgorodi kontoris viibinud kaupmeestelt suurt kahjutasu, kompenseerimaks venelastele tehtus ebaõiglust. Kui hansalased keeldusid, vangistati suurvürsti käsul 49 kaupmeest, neilt konfiskeeriti nende kaubad ning Novgorodi kaubahoov suleti.

Pildil: Ivangorodi linnus Narva jõe ääres

Novgorodi kaubahoovi sulgemise põhjenduseks toodi kahe venelase hukkamine Tallinnas, kellest üks oli levitanud valeraha, teine aga tabatud märapilastuselt. See oli aga vaid ettekääne ja teo tegelike ajandite osas puudub ajaloolastel üksmeel. Võimalik, et Ivan III käsitles kaupmehi kui pantvange – nii olid nad survevahendiks, millega tagada Hansa neutraalsus eelseisvas Hansa-Vene sõjas, mis järgmisel aastal puhkes. Selle kasuks räägib tõsiasi, et pärast rahu sõlmimist Rootsiga 1497. aastal vabastasid venelased kinnivõetud kaupmehed. Nende sündmuste tagajärjel 1490. aastatel kaotas aga Hansa Liit oma monopoolse seisundi Läänemere Venemaa-kaubanduses ning oli sunnitud turule laskma ka vene kaupmehi.

Pildid:

http://files2.structurae.de/files/photos/wikipedia/Ivangorod-2008-1.jpg


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • nool