Moskva võimu kasv

kaardile

1462

Kui 1440. aastatel olid Liivimaa ja Novgorodi suhted madalseisus ning Saksa ordu pidas idanaabri vastu järjekordse sõja, siis 1460. aastate lõpus võis näha liivimaalaste ja novgorodlaste teatud lähenemist. Viimased nimed lootsid ordus ja teistes siinsetes võimukandjates leida endale liitlast Moskva suurvürstide vastu, kes ajasid oma võimuala laiendamisel edukat poliitikat. 14. sajandi teisel poolel, pärast Kuldhordi nõrgenemist sisemise võimuvõitluse käigus, olid vene väed saavutanud Moskva juhtimisel Kulikovo lahingus 1380. aastal esimese võidu enda mongoli-tatari valitsejate üle. 15. sajandi alguses olid Moskva riigi piirid veelgi kasvanud ning tema võimsus ja mõju teiste vürstiriikide seas suurenenud.

Pildil: Moskva suurvürstiriigi sõdurid 15. sajandist.

Säilitades küll formaalse iseseisvuse olid teised Vene vürstid üha enam sunnitud alluma Moksva suurvürstile, mõned neist aga läksid ka osteselt suurvürsti teenistusse. Moskva ja Novgorodi suhted olid 15. sajandi keskel keerulised ja vastuolulised. Novgorodis toimus sel ajal poliitiline ja kultuuriline tõus ning sealne aadelkond ja kaupmehed olid vastu Moskva vürstiriigi püüdlustele koondada võim ühte keskusse, sest nende huvides oli säilitada iga hinna eest Novgorodi iseseisvus. Kui Moskva vürstid otsustasid 1456. aastal korraldada Novgorodi sõjakäigu, selgus, et novgorodlased on sõjalise taseme poolest lootusetult ajast maha jäänud ning selle väed said suurvürsti käest häbiväärselt lüüa. Novgorod oli sunnitud edaspidi maksma Moskvale tribuuti ning kaotas osa enda välispoliitilisest suveräänsusest.

1462. aastal asus Moskva suurvürstitroonile uus valitseja Ivan III, kes asus kohe poliitiliste ja sõjaliste vahenditega allutama enda võimule uusi alasid. Üheks tema selgeks huviks oli ka Novgorodi allutamine ning seetõttu pöördusid sealsed võimukandjad Saksa ordu Liivimaa haru meistrti Johann Waldhaus von Heerse poole. Viimane üritas esimese asjana lahendada tüliküsimusi Leeduga, kuna viimane oli samuti Moskva-vastasest liitlasest huvitatud. Novgorodlaste järjekordne sõjaline lüüasaamine ning sellele järgnenud uus rahuleping Moskvaga, nagu ka Waldhausi kukutamine 1471. aastal aga nurjasid need kavatsused. 1478. aastal allutas Moskva suurvürst Novgorodi lõplikult. Ivan III väed laastasid ka Liivimaaga piirnevaid alasid. Moskva piirid olid jõudnud Narva jõeni.

Pildil: Moskva suurvürst Ivan III.

Pihkva, mis oma nõrkuse tõttu oli juba varem Moskvaga ulatuslikku koostööd teinud, säilitas esialgu rohkem iseseisvust. Seal üritati oma pikka aega kestnud piiritülisid Liivimaaga lülitada Moskva suurvürstiriigi Liivimaa-poliitikasse. Vastastikuse ähvardamise ja kaupmeeste vangistamisega kaasnesid mõlemal poolel sõjaettevalmistused. Saksa ordu ründas Pihkvat 1480. aasta alguses ning piirasid linna samal suvel. Pihkvat loodeti vallutada mööda Velikaja jõge kohale jõudvate lotjade toel, aga laevastik sai pihkvalastelt lüüa ja linna ei suudetud vallutada. Samal aastal vabanesid Venemaa alad lõplikult Kuldhordi võimust ja 1481. aastal tungisid Moskva suurvürsti väed vastuseks sügavale Liivimaale ja vallutasid lausa Viljandi linna, kuid linnus jäi siiski ordu kätte, nii et venelased olid sunnitud lahkuma.

Pildid:

http://www.google.ee/url?sa=i&source=images&cd=&docid=7s4Ttvp2JDEiPM&tbnid=zkRhBqJ5-lH2aM:&ved=0CAgQjRwwAA&url=http%3A%2F%2Fron.heavengames.com%2Fcgi-bin%2Fforums%2Fdisplay.cgi%3Faction%3Dst%26fn%3D10%26tn%3D6082%26st%3D241&ei=lbJRUaKxDYbG7Aa9x4HgAQ&psig=AFQjCNEt-41F0Twa4rUO7ID6oWSJZ483Dg&ust=1364395029305999

http://images1.wikia.nocookie.net/__cb20110518202640/genealogy/images/5/52/Ivan_III_of_Russia.jpg

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • nool