Suhtlus ja mõttemaailmad

kaardile

1410

Vene alalt pärit rahvastikul oli oma oluline roll Liivimaa linnade tekkimise juures. Kuna kohalikud linnad tekkisid Novgorodi ja Pihkvat Läänemeremaadega ühendavate transiiditeede juurde, siis saabus neisse sõlmpunktidesse 13. sajandi jooksul ka elanikke mõlemalt lähtealalt, nii Põhja-Saksamaalt kui Venest. Venelasi oli Tartu ja Riia kodanike hulgas. Riiasse rajati ka Püha Nikolai Vene kirik, eraldi vene linnaosa, õigeusupreester ja kalmistu. Tartus oli piirkonnaks, kus Vene kaupmehed üürisid endale ruume linnas viibides „Vene ots“ ja Tartus asus ka kaks Vene kirikut: novgorodlaste Püha Jüri ja pihkvalaste Püha Nikolai kirikud. Ka Tallinnas tunduvad üksikud vene nimede mainimised siiski viitavat püsivale elanikkonnale. Tartus ja ka Viljandis oli kõvasti tööd Loode-Venemaa pottseppadel.

http://2.bp.blogspot.com/-IYcV28yJSVM/TyzuWEx7NEI/AAAAAAAACss/OtlNyyOyFWY/s1600/Tartu%2Blinnam%25C3%25BC%25C3%25BCr.jpg

Pildil: Hiliskeskaegne Tartu. "Vene ots" asus linnamüüriga piiratud ala loodenurgas, tänapäevase Tartu Botaanikaaia piirkonnas.

Piir Liivimaa ja Vene vahel jäi keskaja vältel põhimõtteliselt täiesti muutumatuks, kulgedes sarnaselt tänapäevase riigipiiriga Eesti ja Venemaa vahel. Kõige rangemalt oli piir määratud Narva jõel, Kagu-Eestis olid konkreetsed piirid veidi hägusemad. Lihtrahva tasemel polnud tegu etnilise piiriga ning keelte eraldusjoon – näiteks eestlaste ja setude või vadjalaste vahel – nagu ka sellest tulenev kommunikatsioonipiir kulges riigipiiriga võrreldes kaugemalt ida poolt. Peamisteks piiriületuskohtadeks olid Narva, Vasknarva, Lämmijärvi ja Vastseliina. Piiril asus ka arvukalt sadamakohti ja piirilähedastes linnustes võeti vastu erinevate poolte delegatsioone – seda eriti hiliskeskajal, mil võim Venemaal muutus üha tsentraliseeritumaks. Hoolimata kultuurilistest erinevustest polnud piir ka mingi terav mõttemaailmade eraldusjoon.

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/71/Jagie%C5%82%C5%82o_sarcophagus_figure.jpgVene skimaatilise usu rõhutamine katoliiklikule maailmale ohtliku ja vaenulikuna oli keskaegsel Liivimaal eelkõige Leedu vastu suunatud vaenu kaasprodukt. See oli loomulik Saksa ordu jaoks, kelle ilmaliku võimu olemasolu õigustuseks oligi paganlike leedulaste lähedus, kelle eest ordu kristlaskonda kaitsma pidi. Sporaadiliselt tulid sarnases retoorikas juba 13. sajandil esile ka venelased, aga nad olid alati teisel kohal. Olukord muutus 14.-15. sajandi vahetusel, mil suurvürst Jogaila ristiusku astus ja Leedu katoliseeriti. Sellega kadus ka Saksa ordu eneseõigustus. Alates 15. sajandi teisest poolest astusid usuvaenlase rolli aga venelased. Orduvennad presenteerisid enda kohalolu ja võimu Läänemere idakaldal hiliskeskajal seeläbi, et rõhutasid vajadust kaitsta kristlaskonda Vene skismaatikutest lähtuva ohu eest.

Pildil: Jogaila, esimese kristliku Leedu suurvürsti sarkofaagi kaunistus.

Kuigi õigeusumaailm ei tundnud ristisõdasid, on religioosselt motiveeritud omamoodi püha sõda olemas olnud ka seal. Mitmetes sõdades, mis peeti mitteortodoksete kristlastega, kasutati vaenlaste kohta sõnavara, mis kujutas neid uskmatutena. Suur osa püha sõja pärandist oli Venemaal pärit sõdadest mongolite ja tatarlaste vastu – katoliiklastevastane suunitlus on sündinud peamiselt 15. saj teisest poolest ning eelkõige Leedu suurvürstiriigi vastu peetud sõdade kontekstis. Probleeme tekitas ka tõsiasi, et Vene kiriku peaks oli alati Kiievi metropoliit, kes resideeris aga alates 14. sajandi keskpaigast alguses Moskvas. Samas kuulus tema vaimuliku võimu alla ka see ala maailmast, mis faktiliselt oli Leedu osa – Ukraina ja Valgevene. Seal oli Moskva metropoliidil aga enda vaimuliku võimu kehtestamine keeruline.

Pildid:

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/71/Jagie%C5%82%C5%82o_sarcophagus_figure.jpg/220px-Jagie%C5%82%C5%82o_sarcophagus_figure.jpg

http://2.bp.blogspot.com/-IYcV28yJSVM/TyzuWEx7NEI/AAAAAAAACss/OtlNyyOyFWY/s1600/Tartu%2Blinnam%25C3%25BC%25C3%25BCr.jpg

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • nool