Vene 14. sajandil

kaardile

1340

Läbi 14. sajandi kestsid praktiliselt pidevalt Saksa ordu sõjad Leedu vastu: suuremaid ja väiksemaid sõjarekti korraldati regulaarselt. Samal ajal laienes Leedu kontroll aga ka Pihkvale, nii et ka viimase ja Liivimaa vahelised piiritülid muutusid osaks liivimaalaste ja leedukate konfliktist. Jüriöö ülestõusu ajal mai lõpul 1343. aastal sooritasid näiteks pihkvalased ülestõusnute kutsel sõjakäigu Tartu piiskopkonna lõunaossa. Vaatamata sellele, et sõda Venemaa piiril varsti vaibus, jäid Leedu vahekorrad orduga jätkuvalt erakordselt vaenulikuks. Sõjajalal oli Pihkva ka Tartu piiskopiga, aastatel 1362-63 ning taas 1367-71. Vastasseisu peamiseks põhjuseks tundub olevat kalapüügipiirkondade jagamine Peipsi järvel, mistõttu on seda kokkupõrget nimetatud ka „kalasõjaks“.

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/c9/L%C3%A4mmij%C3%A4rv_Laaksaare.JPG

Pildil: Lämmijärv, kus Tartu piiskop ja Pihkva olid tülis kalastusalade pärast, tänapäeval.

14. sajandi vältel hakati katoliikluse ja õigeusu piirialadel ka poliitilisi vastasseise väljendama usulistes terminites. Sealjuures jäi peamiseks vaenlaseks kindlasti Leedu ja Vene kuulus vastaste loendisse vaid kui paganate sõltlane ja abiline. Tegelikus poliitilises elus, aga eriti selgesti kaubanduses, olid Vene vürstiriigid, nagu ka Leedu ise, samas igati aksepteeritavad partneritena ja isegi liitlastena. Suhteliselt julgesti võib väita, et linnakodanike seas ja kaubanduse valdkonnas on religioosne vaen sisuliselt märkamatu. Iseseisvama tähenduse vaenlastena omandasid venelastest skismaaikud Liivimaal just tõenäoliselt seoses sõjategevusega Pihkvaga. Liivimaal juurdus teadmine oma asendist ristirahva maailma äärmises servas vastu skismaatilisi vaenlasi eriti tugevasti Tartu piiskopkonna eneseteadvuses.

Läbi terve 14. sajandi jätkus niiviisi sõjategevus Saksa ordu ja paganliku Leedu vahel, millesse oli jätkuvalt kaasa tõmmatud ka Leedu suurvürsti autoriteeti tunnustav Pihkvamaa. 14. sajandil oli Leedu Ida-Euroopas selgesti kõige tugevam jõud. Selle piirid olid kasvanud hiiglaslikeks ning suurvürstid olid hõivanud ka suure osa etnilisi vene alasid, mis olid kunagi kuulunud Kiievi riiki (kaasa arvatud Kiievi linna enda). Uute alade hõivamine ei olnud toimunud mitte ainult sõjalisel teel, vaid mitmed Vene vürstid olid asunud vabatahtlikult Leedu suurvürstide alluvusse. Nii hakkasid Leedu valitsejad, kes olid enda võimu alla toonud suured Vene alad, pretendeerima õigusele saada kõigi Vene alade keskuseks. Paljud vürstid ka aksepteerisid seda taotlust ning orienteerusid Leedu toetusele.

Pildil: Leedu suurvürstiriik 14.-15. sajandil. 14. sajandil hallikasrohelise värviga märgitud alad veel suurvürsti otsese võimu alla ei kuulunud, need allutati 14. ja 15. sajandi vahetusel. Lisaks neile territooriumitele tunnustati Leedu valitsejate autoriteeti ka muudel naaberaladel.

Samaaegselt kujunes mongoli Kuldhordi kuulunud Venemaal 14. sajandi alguses uueks oluliseks keskuseks Moskva vürstiriik. Moskva vürst Juri Danilovitš suutis 1318. aastal diplomaatilisi vahendeid kasutades saavutada mongoli khaani poolehoiu ning abielluda tema tütrega. 1319. aastal tunnistati Kuldhordi poolt Moskva vürst Juri Danilovitši Vladimiri suurvürstina (kuna Kiievi-Vene suurvürstiriigi pealinn oli asunud Vladimiri linnas). Uueks suurvürstiriigi pealinnaks määras Ivan I aga Moskva – samuti sai see ka Vene Õigeusu Kiriku metropoliidi asukohaks Vladimiri asemel. Suurvürst Ivan I Kalita jätkas 14. sajandi jooksul väiksemate Vene vürstiriikide ühendamist Moskva võimu alla, kasutades selleks Kuldhordi toetust, mille khaanid soodustasid tugeva vasallvõimu loomist Venemaal.

Pildid:

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/c9/L%C3%A4mmij%C3%A4rv_Laaksaare.JPG

http://www.vavivov.com/articole/images/lit_map.jpg

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • nool