Ristisõda Eestis ja Vene

kaardile

1208

1208. aastaks oli piiskop Alberti ja mõõgavendade positsioon Väinas alamjooksul üpris kindel ning algasid retked tänapäeva Eesti aladele. Kui riialased olid sooritanud esimesed rüüsteretked Ugandisse, suundus 1210. aastal Otepää alla ka Novgorodi vürst Mstislav Mstislavitš ja tema Pihkva vürstist vend Vladimir. Venelasid lasid mõned Otepää elanikud ristida, kuid muidu rahuldusid suure lunarahaga. Pihkva vürst Vladimir alustas aga samal aastal ka poliitilist koostööd piiskop Albertiga. Mstislavitšite sõjakäikudes põimus niiviisi arvatavasti venelaste katse toetada Riia liitlasi ning püüe neist Ugandi alistamisel ette jõuda. Novgorodi vürst Mstislav tundis aga huvi Põhja-Eesti vastu, mida ta rüüstas 1212. aastal. Selleks ajaks oli aga eestlaste seas tõusnud esile Lõhavere pealik Lembitu, kes sooritas ajal, mil Msislav oli Eestis, sakalaste ja ugalastega omakorda eduka rüüsteretke Pihkvasse.

Pildil: Detail Venemaa tuhandenda aastapäeva monumendilt Novgorodis: vasakul vürst Mstislav Mstislavitš.

Riia ristisõdijad tungisid üha enamatesse Eesti maakondadesse ning saarlased otsisid seetõttu 1216. aastal liitu Alberti vastase Polotski vürstiga. Saarlastel oli kavas sooritada koos venelastega rüüsteretk Väinale, aga plaani nurjas Polotski vürsti ootamatu surm. Ugandi oli samal ajal aga Riiaga rahu ning see mahitas Pihkva vürsti Vladimiri üritama piirkonda enda kontrollile allutada, et see ei langeks sakslaste võimu alla. Kui Vladimir seadis end sisse vallutatud Otepääl, piirasid ugalased seda edukalt koos riialaste ja mõõgavendadega ning sooritasid 1217. aasta alguses ka ühise röövretke Novgorodi. Peagi ajasid nogorodlased ja pihkvalased koos saarlaste ja harjulastega riialased Ugandist välja. Edust tiivustatuna kogusid eestlased Lembitu juhtimisel suure sõjaväe, mida lubasid toetada ka Pihkva ja Novgorodi vürstid, aga see vägi sai 1217. aasta 21. septembril Madisepäeva lahingus hävitavalt lüüa.

1218. aastal toimus suurem kokkupõrge Põhja-Eestis sõjaretkel olevate riialaste ja mõõgavendade ning Novgorodi ja Pihkva armeede vahel. Samuti rüüstasid venelased sakslaste poolt allutatud Ümerat ning tänapäeva Läti alasid. 1220. aastaks tundus olevat selge, et sakslastest ja taanlastest ristisõdijad, kes olid suutnud kristianiseerida kogu Mandri-Eesti,  on enda võimu Eesti üle kindlustanud. 1223. aasta alguses puhkes aga taas eestlaste vastupanu, mis osutus nii taani kui Riia võimualal äärmiselt edukaks. Kuna peagi sai aga selgeks, et Eesti maakonnad ei suuda üksinda vallutajatele vastu panna, siis tunnistasid Ugandi ja Sakala Novgorodi ja Pihkva vürstide ülemvõimu, kes saatsid ka oma väesalgad Tartusse ja Viljandisse. Viljandi pidi aga riialastele alistuma juba 1223. aasta suvel. Sakslased säästsid linnust kaitsnud eestlased, aga kõik venelased poodi seal ähvardusena üles. 

Vastuseks kindlustas Tartut Novgorodi teenistusse asunud kunagine Koknese vürst Vjatško, kes taotles võimu kogu lõuna- ja idapoolse Eesti üle. Tartus võeti Vjatško väidetavalt rõõmuga vastu ning nõustuti Novgorodile maksu maksmisega. Ugalaste ja venelaste juhtimisel laastasid eestlased Viljandi langemise järel Riiale alistunud Sakalat ning piirasid neli nädalat edutult Taani võimu alla jäänud Tallinnat. Pärast 1223. aasta jõulupühi algasid aga Riias uued ettevalmistused sõjakäiguks Eestisse. Pärast kaht varasemat ebaõnnestunud vallutuskatset jõuds 1224. aasta augustis jõudis suur ristisõdijate vägi taas Tartu alla. Pärast lühiajalist piiramist vallutati linnus tormijooksuga, viimast vastupanu olevat osutanud just Vjatško mehed. Ellu olevat jäänud vaid üks venelane, kelle orduvennad saatsid Novgorodi, et ta seal oma isandatele enda kaaslaste saatusest jutustaks.

Pildil: 13. sajandi Vene sõdurid.

Pildid:

http://i35.photobucket.com/albums/d169/-aaabbb-/warice02.jpg

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/6b/%D0%9C%D1%81%D1%82%D0%B8%D1%81%D0%BB%D0%B0%D0%B2_%D0%9C%D1%81%D1%82%D0%B8%D1%81%D0%BB%D0%B0%D0%B2%D0%BE%D0%B2%D0%B8%D1%87_%28%D1%81%D0%BB%D0%B5%D0%B2%D0%B0%29_%D0%B8_%D0%94%D0%B0%D0%BD%D0%B8%D0%BB%D0%B0_%D0%93%D0%B0%D0%BB%D0%B8%D1%86%D0%BA%D0%B8%D0%B9.jpg


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • nool