Eesti ja Läti koostöö taasiseseisvumisperioodil

kaardile

mai 1989

Taastunud koostööst Eesti ja Läti vahel riiklikul tasemel võib rääkida alates taasiseseisvumisperioodist, 1989. aasta maist, mil Tallinnas peeti Eesti ja Läti rahvarinde ning Leedu „Sajūdise" osalusel Balti Assamblee, kus sõlmiti ühiste eesmärkide ja koostöökavade kokkulepe. Seal sätestati, et „kokkuleppivad pooled mõistavad tingimusteta hukka Molotov-Ribbentropi lepingute salaprotokollide ja nendele järgnenud NSV Liidu poolt rahvusvahelist ja üldinimlikku õigust rikkudes toime pandud aktsioonide tagajärjed Läti, Leedu ja Eesti riiklikule suveräänsusele. Kokkuleppe osalised on ühel meelel selles, et Läti, Leedu ja Eesti ühendamine NSV Liiduga oli nende anneksiooni tagajärjeks ning sellel puudub endiselt piisav juriidiline põhjendatus."

Balti Assamblee kohtumise kõige silmapaistvam tagajärg oli 1989. aasta 23. augustil, Molotov-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval organiseeritud Balti kett, mille juhtideks olid Eesti, Läti ja Leedu rahvarinne. Tallinnast läbi Riia Vilniuseni ulatuvas 600 km pikkuses inimketis osales sadu tuhandeid eestlasti, lätlasi ja leedulasi. See rahvuslippudega inimahel algas Tallinnast Toompea jalamilt, kulges läbi Karksi-Nuia Lätisse ja sealt läbi Riia kuni Vilniuse Gediminase tornini. Täpselt kell 19.00 võtsid inimesed kõikjal Baltimaades kätest kinni ja kordasid eesti, läti ja leedu keeles raadiost öeldavat tunnussõna „Vabadus!".

1989. aasta 13. septembril kohtus Mihhail Gorbatšov Moskvas Eesti, Läti ja Leedu NSV juhtidega ning viimaste tegevuses võis sel hetkel juba näha Baltimaade ühtsust nende iseseisvumispüüetes. Baltimaade ühiste aktsioonide tulemusena mõistis Moskva 1989. aasta 24. detsembril ka Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud Molotov-Ribbentropi pakti hukka. 1990. aasta 12. mail taastati Eesti algatusel aastail 1934-40 tegutsenud Balti Riikide Nõukogu. Samal kohtumisel otsustasid kolme Balti riigi ülemnõukogude esimehed, et läbirääkimisi Nõukogude Liiduga Baltimaade riikluse täieliku taastamise üle peetakse omavahel kooskõlastatult.

1990. aasta 18. juulil, 50 aastat pärast 1940. aastal meeleavaldused vallandanud Eesti-Läti jalgpalli maavõistlusmängu, toimus taas jalgpallikohtumine kahe naaberriigi vahel - seekord küll suuremate meeleavaldusteta, aga siiski suure sümboolse tähtsusega. 1990. aasta lõpul astuti märksa poliitilisem samm, kui 1. detsembril Vilniuses toimunud Eesti, Läti ja Leedu ülemnõukogude erakorralisel ühisistungil teatati Moskvale, et kolm Balti riiki loobuvad liidulepingust. Võeti vastu ka pöördumine maailma parlamentide ning NSVL Rahvasaadikute Kongressi poole.

1991. aasta 3. märtsil korraldasid Eesti ja Läti üheaegselt iseseisvumise üle rahvaküsitluse (mis Leedus oli toimunud 9. veebruaril), millele Eestis vastas jaatavalt 77,83% osalejatest, Lätis 73,68%. 1991. aasta 20. augustil kuulutati Eesti Vabariik taas iseseisvaks, Läti Vabariik taastas enda iseseisvuse järgmisel päeval, 21. augustil. Mõlema riigi iseseisvust tunnustas esimesena Island. 17. septembril said Eesti ja Läti koos Leeduga ÜRO liikmeteks.

Kiaupa, Zigmantis; Mäesalu, Ain; Pajur, Ago, Straube, Gvido. Baltimaade ajalugu. Tallinn, 1999
Vahtre, Sulev. Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu, 2005
XX sajandi kroonika. Eesti ja maailm. IV osa, 1981-2000. Eesti entsüklopeediakirjastus, Tallinn, 2007

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kivid
  • NB
  • nool